Ulttyq qundylyqtardy jańǵyrtýda túrik tájirıbesinen úırenerimiz bar - Asqar Turǵanbaev
«Álemde 40-qa jýyq túrki tildes halyq bar. Ózge sýperetnostarmen birge túrkitektes ulttar da de assımılıatsııa, til men mádenıetin joǵaltyp alý baǵytynda qıyn jaǵdaılarǵa tap boldy. Sondyqtan, bir kezderi uzaq ýaqyt boıy alyp ımperııalardyń quramynda bolǵan elderge dástúri men qundylyqtaryn qalpyna keltirý úshin halyqaralyq uıym aýadaı qajet edi. Alty táýelsiz memleket (Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa, Ózbekstan, Túrikmenstan) 1993 jyly osyndaı uıymdy qurdy», - deıdi QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Túrki mádenıeti men ónerin damytý halyqaralyq uıymyndaǵy (TÚRKSOI) ókili, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Asqar Turǵanbaev.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstan prezıdenti birinshi bolyp bul uıymnyń qurylýyna qoldaý bildirgen.
«Bul uıymnyń damýyna Nursultan Nazarbaev kóp eńbek sińirdi», - deıdi Asqar Turǵanbaev. - «Onyń biri - jyl saıyn túrki áleminiń astanasyn saılaý edi. 2010 jyly TÚRKSOI -dyń Ystanbuldaǵy sammıtinde Qazaqstan uıymnyń astanasy retinde birinshi Astanany saılaýdy usyndy. Budan keıin kezek-kezekpen uıymnyń astanasy bolý mártebesi Eskıshehır (Túrkııa), Qazan (Tatarstan), Merv (Túrikmenstan), Shekı (Ázerbaıjan) qalalaryna buıyrdy. Bıylǵy jyly mádenı astana retinde taǵy da Qazaqstandaǵy kıeli shahar - Túrkistan bolyp otyr».
2017 jyldyń 5 shildesinde TÚRKSOI -dyń Bas hatshylyǵyndaǵy otyrysta Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: qoǵamdyq sananyń jańǵyrýy» maqalasy talqylandy. TÚRKSOI-dyń bas hatshysy Dúısen Qaseınovtyń baıandamasy úlken qoldaýǵa ıe boldy. Túrkııada maqalany patrıottyq eńbek dep baǵalady.
«Qazaq halqynyń ulttyq jáne rýhanı jańǵyrýyn kózdeıtin Qazaqstan Prezıdentiniń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy TÚRKSOI halyqaralyq aýqymda atqaryp jatqan jumyspen úndes. Bul baǵytta bizge Túrkııanyń tájirıesi baǵyt kórsetedi», - dep esepteıdi ol.
«Mektep qabyrǵasynan-aq túrikter óziniń ata-babalary Ortalyq Azııadan ekenin biledi. Oqýlyqtarda túrkitektes elderge ortaq mádenıet týraly jiti jazylǵan. Bul ıdeologııalyq baǵytta óte durys. Túrkııada jas jetkinshekterdi kishkene kezinen bastap barlyq túrkitektes elderdi baýyrlary retinde tárbıeleıdi. Tarıhty túgendeýde kınomatografııa da kóp úlesin sińirip jatyr. Máselen, Túrkııada 13 ǵasyrdaǵy Osman ımperııasynyń Kishi Azııadaǵy jaýlap alǵan jerleri týraly túsirilgen «Qaıta túlegen Ertuǵyryl» atty fılm óte tanymal. Kıiz úı, ulttyq kıimmen qatar dombyra, qobyz syndy sol dáýirden syr shertetin aspaptar da túsirilgen», - deıdi Asqar Turǵanbaev.
TÚRKSOI-dyń eńbegin eksheı kele, Asqar Turǵanbaev qazaq halqynyń tarıhı tulǵalary týraly nasıhat jumystary júrgizilip jatqanyn atap ótti. Onyń aıtýynsha, 2013 jyly túrki álemi qazaq kompozıtory Muqan Tólebaevtyń 100 jyldyǵyn atap ótken. Onyń túrik tiline aýdarylǵan «Birjan sal» operasy Samson opera teatrynyń jyl saıynǵy repertýaryna engizilgen. Sondaı-aq, ótken jyly aqyn Súıinbaı Aronulynyń 200 jyldyǵy atalyp ótken. Jyl saıyn Ankara, Ystanbul, ıAlov qalalarynda qazaq halqynyń tulǵalarynyń kósheleri ashylyp jatyr. Mysaly, Ankarada Dına Nurpeıisovanyń, Táttimbet pen Súıinbaıdyń saıabaǵy bar.
Túrki mádenıeti halyqaralyq uıymynyń jastar orkestri Balqan túbegin aralap, qazaq kompozıorlarynyń týyndylaryn oryndaǵan.
«Qazaqstandyq ánshiler men oryndaýshylar jıi Túrkııaǵa shaqyrylyp turady. Olardyń keıbiri Túrkııada zor tanymaldylyqqa ıe. Máselen, birneshe jyl buryn Astanadaǵy Prezıdenttik orkestrdiń mýzykanty Arslan Sultanbekov zor qurmetke ıe boldy. Ulty noǵaı A.Sultanbekov Túrkııaǵa shaqyrylyp, qazaq pen noǵaı dıasporasynyń qadirli meımany bolyp qaıtty. Onyń «Dombyra» áni bul jaqta óte tanymal ánge aınaldy. Túrkııadaǵy negizgi partııa - Aq partııanyń gımni osy ánge negizdelgen.
Sonymen qatar, Ankaradaǵy Gazı ýnıversıtetinde bıylǵy jyly 100 tomdyq «Babalar sózi» folklorynyń tusaýkeseri ótken. Asqar Turǵanbaevtyń aıtýynsha, túrikter atamekeni sanaǵandyqtan, Qazaqstan týraly kez kelgen jańalyqqa eleń ete túsetin kórinedi.
