Ulttyq qorǵa túsimder qansha kólemde ulǵaıatyny naqtylandy
Jalpy otyrys barysynda palata depýtattary «2018-2020 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» QR Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn talqylaýda.
«2018 jyly qańtar-naýryzda ekonomıkanyń ósimi 4,1 paıyzdy qurady. Bıyl munaıdyń boljamdy baǵasy bir barreline 45 AQSh dollarynan 55 dollaryna deıin ulǵaıdy. Metalldardyń baǵa ındeksi 0,4 paıyzǵa artty. 2017 jyly naqtylanǵan bazany esepke ala otyryp, 2018 jyly nomınaldy jalpy ishki ónim 57,2 trln teńge kóleminde boljanady. Ol tamyzda maquldanǵan kórsetkishten 1,3 trln teńgege artyq. Naqty jalpy ishki ónimniń ósýi 3,8 paıyzǵa kóteriledi. Jan basyna shaqqandaǵy JІÓ 9 200 AQSh dollaryna deıin ulǵaıady. Ónerkásiptiń ósýi 3,3 paıyzǵa artýymen qaıta qarastyryldy. Bul óńdeý ónerkásibinen kútiletin asa joǵary ósimimen baılanysty», -dep toqtaldy mınıstr.
Energetıka mınıstrliginiń boljamdary boıynsha 2018 jyly munaı óndirý kólemi 87 mln tonnany quraıdy. Munaıdyń álemdik baǵalarynyń ulǵaıýyn jáne ekonomıkanyń ósimin eskere otyryp, eksport 54 mlrd AQSh dollaryna deıin, al ımport 34 mlrd dollarǵa deıin artady.
«Inflıatsııa bekitilgen 5-7 paıyz dálizinde saqtalady. Túzetilgen makroboljam negizinde 2018 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet parametrleriniń boljamy naqtylandy. Kirister transfertterdi esepke almaǵanda 2018 jyly 5,7 trln teńge kóleminde baǵalanady, bul bekitilgen josparǵa qaraǵanda 190 mlrd teńgege joǵary. Kirister boıynsha negizgi ulǵaıý paıdaly qazbalardy óndirýge arnalǵan salyqtan jáne shıki munaıǵa eksporttyq keden bajynyń túsimderinen qamtamasyz etiledi», - dedi T. Súleımenov.
Onyń sózine qaraǵanda, Ulttyq qorǵa túsimder boljam boıynsha 546 mlrd teńgege ulǵaıady, 2018 jyldyń aıaǵynda 2,6 trln teńgeni quraıdy. Nátıjesinde, jyl sońynda Ulttyq qordyń valıýtalyq aktıvteri 58,3 mlrd AQSh dollary kóleminde boljanyp otyr.
