Ulttyq qor - bolashaq urpaqtyń ıgiligi
Osyny eskere otyryp, Qazaqstanda damýdyń eleýli baǵdarlamalary júzege asyrylýda. Onyń ishindegi mańyzdysy - Indýstrıaldy-ınnovatsııalyq damýdyń memlekettik baǵdarlamasy. Búginde osy baǵytta ekinshi bes jyldyqtyń jobalary iske qosylyp jatyr. Ulttyq ekonomıkanyń erekshelikterin nazarǵa alyp, memlekette naryqtyq konıýnktýraǵa qaramastan turaqty damýdy qamtamasyz etý úshin tıisti sharalar qabyldanýda. Osy rette shet elderdegi turaqtandyrýshy qorlardyń tájirıbesi men jumys isteý ustanymdaryn eskere otyryp, 2000 jyldyń tamyzynda Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Ulttyq qor qurylǵan edi. Onyń negizgi maqsaty bolashaq urpaq pen ekonomıkany turaqtandyrýǵa arnalǵan.
Atap aıtqanda, Ulttyq qor eldiń turaqty áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn, aldaǵy urpaqqa qarjy jınaqtaýdy qamtamasyz etýge, qolaısyz syrtqy faktorlardyń yqpalyna ekonomıkanyń táýeldiligin tómendetýge aýqymdy óz úlesin qosýda.
Elbasy Nursultan Nazarbaev atap ótkendeı, Ulttyq qor Qazaqstan úshin «qaýipsizdik jastyǵy» retinde qyzmet etýde. Esterińizde bolsa, Qazaqstandaǵy atalǵan qor postkeńestik keńistikte birinshi bolyp qurylǵandardyń biri. Onyń modeli qoǵam ıgiligi úshin tabıǵı baılyqtan keletin tabysty tıimdi basqarý tetikterin eskergen.
Ulttyq qordy qurý ıdeıasy áýelde Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bastap talqylanǵan edi. Bul turǵyda shıkizattyq sektordan túsimder aıtarlyqtaı qomaqty bolǵan kezeńnen rezervte jınaqtaý júzege asyryla bastady. Qazaqstannyń Ulttyq qory ispettes qorlar kóptegen elderde jumys isteýde jáne osy tektes qyzmetterdi atqaryp keledi. Sonymen qatar munaı men gazdy, metaldy satýdan kelgen valıýtalyq túsimderdi rezervileý ulttyq valıýta baǵamyn retteýge múmkindik beredi. Sebebi, ol eksportqa negizdelgen jáne ishki naryqqa jumys isteıtin kásiporyndardyń básekege qabilettiligine de baılanysty.
2008-2009 jyldardaǵy daǵdarys jaǵdaılarynda Ulttyq qor qarjysy Úkimettiń daǵdarysqa qarsy josparyn júzege asyrý úshin paıdalanyldy. Bul rette eldiń qarjylyq júıesin turaqtandyrýǵa, sondaı-aq baspana qurylysyn qamtı otyryp, ekonomıkanyń negizgi salalaryn qoldaýǵa múmkin boldy. Qazirgi kezde Ulttyq qor qarjysy esebinen ınfraqurylymdyq damýdyń «Nurly jol» aýqymdy baǵdarlamasy oryndalyp jatyr. Degenmen de qalyptasqan ekonomıkalyq ahýaldy, sonymen qatar bolashaq urpaq úshin Ulttyq qordy saqtap qalý qajettiliginen, bıylǵy kúzde Prezıdent N. Nazarbaev Ulttyq qordan kepildendirilgen transfert kólemin 400 mıllıard teńgege qysqartýǵa tapsyrma berdi.
«Ulttyq qordyń qarajatyn saqtap, odan ári jınaqtaý maqsatymen 2016 jyly kepildendirilgen transfert kólemin 400 mıllıard teńgege qysqartýdy, sondaı-aq maqsatty transfertti 50 mıllıard teńgege azaıtýdy tapsyramyn. Úkimet meniń tapsyrmalarymdy júzege asyrý úshin 2017-2019 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet jobasynda aldaǵy úshjyldyq kezeńniń shyǵystaryn qarastyrýy qajet», - dedi Nursultan Nazarbaev qyrkúıekte ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda.
Memleket basshysynyń tapsyrmalaryna sáıkes, bıýdjettik zań jobalaryna tıisti túzetýler engizilip, qujattardy Parlament qabyldady. Senatta jasaǵan baıandamasynda QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Qýandyq Bıshimbaev 2016 jyly transferttiń jalpy somasy 2,4 trln. teńgeni quraǵanyn atap ótti. Maqsatty transfert únemdeý sharalarynyń arqasynda, ıaǵnı halyqaralyq qarjy uıymdary zaımdarymen qosymsha qarjylandyrý men Úkimettiń arnaıy rezervi esebinen 54,6 mlrd. teńgege azaıdy.
Úkimet úsh jyldyń barysynda, ıaǵnı 2017 jyldan bastap bıýdjet shyǵystaryn jáne Ulttyq qordan tartylatyn qarjy kólemine teńgerim jasaýdy josparlap otyr. Atap aıtqanda, úsh jylda qordyń shyǵystary men túsimderi teńdesýi tıis. 2016 jyldyń 1 jeltoqsanyndaǵy jaǵdaı boıynsha Qazaqstannyń altyn-valıýta qory 90,9 mlrd. AQSh dollaryn qurady, bul turǵyda qıyn ekonomıkalyq jaǵdaıǵa qaramastan, qordyń kólemi artyp keledi. Bul faktor óte mańyzdy, sebebi jınaqtyń ósimi aldaǵy ýaqytta álemdik ekonomıkada bolýy yqtımal teris yqpaldardyń saldarynan qorǵanýǵa jol beredi. Osy arqyly, shıkizattyq sektordan túsetin qarjyny saqtaý men jınaqtaý nátıjesinde elde ary qaraı damý úshin aýqymdy jeke resýrsy qamtamasyz etiledi.
