Ulttyq keńes músheleriniń kezdesýi ótti
Kezdesýde 2019 jylǵy 20 jeltoqsanda ótken Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń ekinshi otyrysynda Memleket basshysy jarııalaǵan reformalardyń birinshi paketiniń iske asyrylý barysy talqylandy.
Ulttyq keńestiń hatshysy Erlan Karın QR Prezıdenti Q.K.Toqaevtyń tapsyrmalaryn iske asyrý aıasynda belsendi ári keshendi jumys júrgizilip jatqanyn atap ótti.
Osy jyldyń basynan beri birqatar zań jobalary daıyndaldy.
Atap aıtqanda, «Beıbit jıyndardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi týraly» jáne parlamenttik oppozıtsııa ınstıtýtyn engizýdi kózdeıtin «QR Parlamenti jáne onyń depýtattarynyń mártebesi týraly» zań jobalary qoǵamdyq talqylaýdan keıin Parlament Májilisiniń qaraýyna engizildi.
Prezıdent Ákimshiliginiń qaraýyna saıası partııalardy qurý úshin tirkeý kedergisin 40 myńnan 20 myń adamǵa deıin tómendetýdi jáne saılaýǵa túsken saıası partııalardyń tiziminde áıelder men jastarǵa arnalǵan mindetti 30% kvotany qarastyrýdy kózdeıtin «Saıası partııalar týraly» zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» jáne «Qazaqstandaǵy saılaý týraly» konstıtýtsııalyq zańyna tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobalary engizildi.
Parlament Májilisi depýtattarynyń bastamasymen «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine qylmystyq zańnamany jetildirý boıynsha tolyqtyrýlar men ózgerister engizý týraly» zań jobasyna Qylmystyq kodekstiń jala jabý týraly 130-babyn dekrımınalızatsııalaýǵa qatysty túzetýler engizildi.
Qylmystyq kodekstiń áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dinı alaýyzdyqty qozdyrý týraly 174-babynyń orys tilindegi nusqasynda «vozbýjdenıe» degen sózdi «razjıganıe» degen sózge aýystyrýdy jáne 2000-nan 7000-ǵa deıin AEK kóleminde aıyppul tóleýdi (qazir tek 2 jyldan 7 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý qarastyrylǵan) qarastyratyn túzetýlerdi júzege asyratyn zań jobasy anyqtalýda.
Sonymen qatar, Qylmystyq kodekstiń 174-baby boıynsha qylmystyq jazasyn ótegen jáne quqyq qorǵaý organdarynyń oń qorytyndysyn alǵan tulǵalarǵa qarjylyq shekteýdi jeńildetýdi kózdeıtin «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy Parlament Senatynyń qaraýynda.
Syrtqy ister mınıstrligi tarapynan Qazaqstannyń Azamattyq jáne saıası quqyqtar jónindegi Halyqaralyq paktiniń Ekinshi Fakýltatıvti hattamasyna qosylýy boıynsha protsedýralar bastaldy.
Ekonomıkalyq reformalardy da iske asyrý josparly túrde júrgizilýde.
2020 jylǵy 17 qańtarda QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstri «Aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerlerdi utymdy paıdalaný qaǵıdalaryn bekitý jáne QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń keıbir buıryqtaryna ózgerister men tolyqtyrý engizý týraly» buıryqqa qol qoıdy. Onyń aıasynda ShQO, Aqmola, Mańǵystaý, Qostanaı oblystarynda jerdiń ǵaryshtyq monıtorıngi boıynsha pılottyq jobany júrgizý kózdelgen. Kvazımemlekettik sektor jumysynyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda Úkimet 10 ulttyq holdıng pen ulttyq kompanııalardy anyqtap, olardyń dırektorlar keńesiniń quramyna azamattyq qoǵam ókilderin engizetin bolady. Sonymen qatar, Esep komıtetiniń tekseriletin memlekettik organdar men uıymdar boıynsha aýdıtorlyq qorytyndylardyń azamattyq nusqasyn jarııalaý úshin «Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń ınternet-resýrsy týraly» buıryqqa ózgeris engizildi.
2020 jyldyń qańtarynan bastap Ulttyq bank Ulttyq qordan valıýta naryǵyndaǵy transfertterdi jáne Ulttyq qordan transfertterdi konvertatsııalaý boıynsha aqparatty aı saıyn jarııalaýda. Odan basqa, Ulttyq bank tarapynan Aqsha-nesıe saıasaty strategııasynyń jobasy daıyndaldy, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi men Qarjy mınıstrligi birlese otyryp Syrtqy boryshtyń tizilimin jarııalaýdyń formatyn anyqtady.
«Atameken» UKP otandyq adal nıetti bıznes-áriptesterdiń reestryn ázirleý ústinde.
Áleýmettik sala men jumyspen qamtýǵa kelsek, QR Úkimetiniń 2019 jylǵy 27 jeltoqsandaǵy №984 qaýlysyna sáıkes shet elden keletin jumys kúshine beriletin kvota 40% qysqardy.
2020 jyldan bastap ataýly áleýmettik kómek (AÁK) tólenip jáne kepildendirilgen áleýmettik paket (KÁP) berile bastady. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligimen múmkindikteri shekteýli tulǵalarǵa kómek kórsetý sharalary pysyqtalýda. Múgedekterdi keshendi ońaltý qyzmetterin kórsetýdi nyǵaıtý jáne keńeıtý maqsatynda aǵymdaǵy jyldan bastap Nur-Sultan, Shymkent qalalarynda jáne Aqmola oblysynda 3 ońaltý ortalyǵyn salý josparlanyp otyr. 2021 jyly taǵy 5 óńirde osyndaı ortalyq qurylysyn salý josparlanǵan.
Memleket basshysynyń Ulttyq keńestiń ekinshi otyrysynda bergen tapsyrmalaryn iske asyrý Prezıdent Ákimshiliginiń baqylaýynda.
Jalpy, kezdesýge qatysýshylar qysqa merzimge qaramastan, Memleket basshysynyń birqatar bastamalarynyń júzege asyrylǵanyn jáne basqa tapsyrmalar boıynsha oń sheshim qabyldanyp, olardyń oryndalý barysynda ekenin atap ótti.
Sonymen qatar, kezdesý barysynda Ulttyq keńes músheleri úshinshi otyrystyń elimizdegi bilim júıesin jańǵyrtýǵa arnalǵan taqyryptyq kún tártibin talqylady.
