Ulttyq bank: Tamyz aıynda ınflıatsııa 0,5% boldy
Ulttyń banktiń málimetinshe, 2021 jylǵy tamyzda ınflıatsııa 0,5% (shildede – 0,7%) bolǵan. Azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy bir aıda 0,1%-ǵa (shildede – 0,7%), azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlardyń baǵasy 0,6%- ǵa (shildede – 0,5%), aqyly qyzmetter baǵasy 0,8%-ǵa ósti (shildede – 0,8%).
«Jyldyq ınflıatsııa 8,7% qurady (shildede – 8,4%). Óńirler boıynsha aılyq ınflıatsııanyń ósiminiń báseńdeýi 13 óńirde, jedeldeýi 2 óńirde baıqalyp, 2 óńirde baǵanyń ósý qarqyny ózgerissiz qaldy», delingen habarlamada.
Ulttyq banktiń málimetinshe, baǵanyń ósý qarqynynyń jedeldeýi Túrkistan oblysy men Almaty qalasynda tirkelegen. Bul óńirlerde tamyz aıyndaǵy baǵa ósimi sáıkesinshe 1,0% jáne 0,8% bolǵan. Mańǵystaý oblysy men Atyraý oblysynda baǵanyń ósý qarqyny ózgerissiz qaldy (sáıkesinshe 0,6% jáne 0,5%). Aılyq ınflıatsııanyń eń aıqyn baıaýlaýy Qaraǵandy oblysynda baıqaldy (1,1%-dan 0,2%-ǵa deıin). Jyldyq ınflıatsııa 6 óńirde jalpy respýblıkalyq deńgeıden joǵary boldy, olardyń ishinde eń úlken mán Mańǵystaý jáne Túrkistan oblystarynda baıqaldy (tıisinshe, 9,7% jáne 9,5%).
Qazaqstanda azyq-túlik taýarlary bir jylda 11,4%-ǵa (shildede – 11,0%-ǵa) qymbattady. Eń tómengi ósý Almaty qalasynda (10,3%), eń joǵary ósý – Mańǵystaý oblysynda (13,2%) baıqaldy. El boıynsha azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlardyń baǵasy 7,3%-ǵa (shildede - 7,2%-ǵa) ósti. Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasynyń eń joǵary ósýi Atyraý oblysynda (8,0%), eń tómen ósýi – Pavlodar oblysynda tirkeldi (6,4%).
Elimizde aqyly qyzmetter 6,6%-ǵa (shildede - 6,1%-ǵa) qymbattady, Pavlodar oblysynda baǵanyń ósýi 8,5% qurady, Batys Qazaqstan oblysynda aqyly qyzmetter baǵasy áldeqaıda tómen qarqynmen ósti (5,6%).
Tamyzda aılyq tutyný baǵasynyń ındeksine azyq-túlik taýarlary ınflıatsııasynyń qosqan úlesi (0,11 p.t.) azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar (0,15 p.t.) men aqyly qyzmetter (0,20 p.t.) ınflıatsııasynyń qosqan úlesinen tómenirek boldy.
«Et jáne et ónimderine baǵanyń ósý qarqyny aıtarlyqtaı tómendegenimen, onyń azyq-túlik ınflıatsııasyna qosqan úlesi eń joǵary bolyp qalyp otyr (0,11 p.t.), jemister men kókenister baǵasynyń 4,7%-ǵa arzandaýyna baılanysty etten basqa taýarlardyń qymbattaýy azyq-túlik ınflıatsııasyna eshqandaı úles qosqan joq. Jemister men kókenisterdiń ınflıatsııaǵa qosqan keri úlesi (-)0,16 p.t. Jalpy el boıynsha azyq-túlik baǵasy 0,1%-ǵa ósti (shildede – 0,7%). Túrkistan oblysynda azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy 0,9%-ǵa joǵarylady, sonymen qatar Qaraǵandy, Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan, Aqmola oblystarynda jáne Nur-Sultan qalasynda 0,1%-0,4% sheginde azyq-túlik baǵasynyń tómendeýi oryn aldy», delingen habarlamada.
Azyq-túlik baǵasynyń eń joǵary ósimi oryn alǵan Túrkistan oblysynda nan ónimderi men jarmalar baǵasy ósti, ásirese qara bıdaı nany (14,3%) men qaraqumyq (5,2%) qymbattady, el boıynsha bul taýarlar 2,0% jáne 1,8% qymbattady. Et jáne et ónimderine baǵa Qazaqstanda 1,3%-ǵa joǵarylasa, qus eti 3,7%-ǵa qymbattady. Óńirler boıynsha qarastyrsaq eń joǵarǵy ósim Qaraǵandy oblysynda (2,4%) tirkeldi, munda ettiń barlyq túri qymbattady. Qus etiniń qymbattaýy barlyq óńirde oryn aldy, eń joǵarǵy ósim Aqtóbe (6,7%), Qyzylorda (6,6%) jáne Túrkistan (6,5%) oblystarynda, al eń tómengi ósim Soltústik Qazaqstan oblysynda tirkeldi.
Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlardyń aılyq ınflıatsııaǵa qosqan úlesi shilde aıyndaǵydaı 0,15 p.t. qurady. Elde bir aıda baǵanyń ósýi 0,6% (shildede – 0,5%) boldy. Turǵyn úılerdi kútip ustaýǵa arnalǵan materıaldar baǵasy 1,6%-ǵa joǵarylady, ásirese NurSultan qalasynda (5,5%), Mańǵystaý jáne Atyraý oblystarynda (3,1%-dan). Mańǵystaý oblysynda dızel otynynyń baǵasynyń kóterilýi basqa óńirlerge qaraǵanda joǵaryraq boldy (3,8%), al el boıynsha ósim 1,3% qurady. Kóptegen óńirlerde janarmaı baǵasy arzandady, nátıjesinde Qazaqstan boıynsha onyń baǵasy 0,2% -ǵa tómendedi.
Aqyly qyzmetter baǵasynyń ósýi tamyz aıynda aılyq ınflıatsııaǵa eń kóp úles qosty - 0,20 p.t. (shildede - 0,23 p.t.), bir aıdaǵy baǵanyń ósý deńgeıi ózgerissiz qaldy – 0,8%.
«Aqyly qyzmetterdiń aıtarlyqtaı qymbattaýy Almaty qalasynda oryn aldy (1,7%), munda turǵyn úıdi jalǵa alý 14,7%-ǵa qymbattady, al el boıynsha ósim 4,2% qurady. Shyǵys Qazaqstan oblysynda sýyq sý tarıfi jáne sý burý qyzmeti sáıkesinshe 8,6% jáne 7,8%-ǵa qymbattady. Óńirlerdiń basym bóliginde gaz qymbattady. Úılestirý jelileri boıynsha tasymaldanatyn gaz 7,3% - 12,0% shamasynda qymbatady, tek Qyzylorda oblysynda 5,9%-ǵa arzandady, biraq munda ballondaǵy suıytylǵan gaz 4,3%-ǵa qymbattady. Nur-Sultan qalasynda ballondaǵy gazdyń baǵasy 8,5%-ǵa, al Shyǵys Qazaqstanda 7,7%-ǵa kóterildi. Nátıjesinde elimizde úılestirý jelileri boıynsha tasymaldanatyn gaz 4,0 %-ǵa, ballondaǵy suıytylǵan gaz 2,8%-ǵa qymbattady», dep málim etti Ulttyq bankten.
