Ulttyq qordyń tabysynan balalarǵa aýdarylatyn nysanaly jınaqtar salyqtan bosatylmaq
Balalarǵa Ulttyq qordyń tabysynan aýdarylatyn nysanaly jınaqtar salyqtan bosatylýy múmkin. Bul týraly búgin Májilistiń jalpy otyrysynda Salyq kodeksine ózgertýler men tolyqtyrýlar engizýdi kózdegen zań jobasyn 1-oqylymda tanystyrǵan depýtat Mádı Tákıev aıtty, dep habarlaıdy Kazinform.
«Parlament depýtattarynyń bastamashylyǵymen ázirlengen Calyq kodeksine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jónindegi jáne oǵan ilespe salyq salý máseleleri boıynsha zań jobalary usynylyp otyr. Zań jobalarynyń negizgi normalary Memleket basshysynyń keıbir tapsyrmalaryn jáne Konstıtýtsııalyq sottyń sheshimderin júzege asyrýdy zańnamalyq turǵyda qamtamasyz etýge baǵyttalǵan. Birinshiden, búgingi kúni barlyǵymyzdy tolǵandyryp júrgen ózekti máselelerdiń biri halyqtyń shamadan tys kredıt alýyn azaıtý úshin jeke tulǵalardyń bereshegi mıkroqarjylyq uıymdarmen, kollektorlyq agenttiktermen keshirilgen kezde qalyptasatyn kiristerdi salyq salýdan bosatý kózdelip otyr. Sonymen qatar jeke tulǵalardyń problemalyq mıkrokredıtteri esepten shyǵarylýyna baılanysty mıkroqarjy uıymdarynyń kiristerin salyq salýdan ýaqytsha, ıaǵnı úsh jylǵa bosatý qarastyrylyp otyr. Ekinshiden, negizgi zań jobasy aıasynda balalarǵa Ulttyq qordyń tabysynan aýdarylatyn nysanaly jınaqtardy salyqtan bosatý usynylady», - dedi Májilis depýtaty.
Onyń atap ótýinshe, úshinshiden, elimizdiń azamattary men zańdy tulǵalary sotqa júgingende aıqyndalǵan memlekettik bajdy tóleýge múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda, konstıtýtsııalyq quqyǵyn tolyq paıdalanýyn qamtamasyz etý úshin osy tólemdi keıinge qaldyrý tetikteri kózdeledi. Tórtinshiden, ekinshi deńgeıdegi bankterdiń Ulttyq bank notalary boıynsha salyq salynatyn kirisin azaıtýǵa múmkindik beretin quqyǵyn alyp tastaý josparlanǵan. Mundaı qadam olardy bos qarajaty esebinen ekonomıkanyń naqty sektoryn, onyń ishinde bıznesti kredıtteýge baǵyttaıdy degen senimmen jasalǵan.
«Besinshiden, Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes barlyq arnaıy ekonomıkalyq aımaqtardyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda olardyń qatysýshylaryna salyqtyq jeńildikter berýdiń saralanǵan tásilin engizý usynylady. Odan bólek, Evrazııalyq ekonomıkalyq odaq aıasynda alkogol jáne temeki ónimderine aktsızderdiń stavkalaryn kezeń-kezeńimen arttyrý jumysy aıasynda syra qaınatý ónimderine aktsızder stavkalaryn lıtrine 79 teńgeden 90 teńgege deıin kóterý josparlanyp otyr. Sonymen qatar negizgi zań jobasy aıasynda salyqtyq ákimshilendirýge qatysty qoldanystaǵy Salyq kodeksiniń keıbir normalary naqtylandy. Onyń ishinde jeke tulǵalardyń kiristeri men múlikterin jalpyǵa birdeı deklaratsııalaý naýqanynyń alǵashqy eki kezeńiniń ótý nátıjelerin eskere otyryp, aldaǵy deklaratsııalaý úrdisine biraz jeńildikter engizetin normalar qarastyrylǵan», - dedi Mádı Tákıev.
