Ult josparynda kózdelgen sot júıesine qatysty barlyq jańalyqtar iske qosyldy - Júsipbekova
«Ult josparynda kózdelgen sot júıesine qatysty barlyq jańalyqtar iske qosyldy. Azamattyq protsessýaldyq kodeks qabyldandy, «Qazaqstan Respýblıkasynyń sot júıesi jáne sot tóreligi» Konstıtýtsııalyq zańyna, Qylmystyq-protsessýaldyq kodekske jáne ákimshilik quqyqbuzýshylyq kodeksine aýqymdy ózgerister engizildi. Eń qajetti jáne der kezinde qabyldanǵan jańalyqtyń biri - azamattardyń sot tóreligine qoljetimdiligin jeńildetý maqsatynda bes satyly sot júıesiniń úshke deıin qysqarýy. Biz sot júıesin damyǵan elderdiń tájirıbesine súıene otyryp, azamattardyń quqyqtary qorǵalatyn, ádilettilikke qoljetimdilik qamtamasyz etiletin, istiń qysqa merzimde sotta qaralýy talap etiletin halyqaralyq standarttarǵa sáıkestendirildi», - dedi ol.
Onyń aıtýynsha, «Qazaqstan Respýblıkasynyń sot júıesi men sýdıalardyń mártebesi týraly» Konstıtýtsııalyq zańynyń talabyna saı sot tóreligi Respýblıkamyzdyń barlyq aýmaqtarynda túgeldeı derlik sapaly atqarylýda. Respýblıka aýmaǵynda úsh satyly sot júıesin engizý - adamnyń, qoǵamnyń jáne memlekettiń zańdy múddesiniń neǵurlym jedel, ári sapaly qorǵalýyna oń áserin tıgizýde. Sondyqtan sot satylarynyń azaıýy apellıatsııalyq satynyń rolin kúsheıtýge negiz berdi. Qazirgi ýaqytta apellıatsııalyq saty isterdi úsh sýdıadan turatyn alqa quramymen qaralady.
Ult josparynda sýdıalarǵa qoıylatyn talaptyń qatańdaýy tıistigi aıtylǵan. Sýdıalardyń qyzmeti óte aýyr, kásibılikti, ómirlik tájirıbeni, joǵary moraldik qasıetti talap etedi. Olardy irikteý atalǵan qasıetterge súıene otyryp júrgiziledi. Olardy qyzmetke taǵaıyndarda arnaıy zańdyq joǵary biliminen bólek, kirshiksiz abyroıy, sot salasyna tikeleı qatysy bar zań mamandyǵyndaǵy eńbek ótili bolýy, joǵary bilikti emtıhannan múdirmeı ótýi, negizgi jumystan bosatylyp, aldyn ala sotta tolyqqandy tájirıbe arttyrýy, psıhologııalyq testileýden ótýi suralady. Osynyń bári memlekettiń jáne azamattardyń múddelerin qorǵaıtyn ádiletti sot júıesiniń qurylýyna ákeledi
«Sot salasynda júrip jatqan taǵy bir mańyzdy jumystardyń biri - sot qyzmetiniń ashyqtyǵy máselesi. «100 naqty qadam»: Ult josparynda sot isteriniń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý maqsatynda sot otyrystaryn dybys-beıne jazý arqyly ótkizýge aıryqsha mán berilip, qazirgi ýaqytta barlyq sot otyrystary dybys-beıne jazý quraldaryn qoldanýmen ótýde. Bul óz kezeginde sýdıalar eseptiliginiń kúsheıýi, jumys istep júrgen sýdıalardyń biliktiligin merzimdik baǵalaý, azamattarǵa sýdıalardyń áreketine qatysty Sot jıýrıine shaǵymdaný múmkindiginiń berilýi, sýdıalardyń kásibı tártibin nyǵaıtýǵa, sot tóreligin júzege asyrý sapasyn jaqsartýǵa jáne osylardyń nátıjesinde turǵyndardyń sot júıesine degen senimin arttyrýǵa yqpal etedi», - dep atap ótti Qyzylorda qalasynyń №2 keńsesiniń meńgerýshisi.
«Elbasymyz Nursultan Nazarbaev: «Sýdıalardyń táýelsizdigi - maqsat emes, olardyń azamattyq jáne kásibı paryzdaryn laıyqty atqarý quraly. Kimde-kim muny túsinbese sýdıanyń mártebeli ataǵyn alyp júrýge quqyǵy joq. Reforma jasaǵanda elimizde sot júıesin, jalpy quqyq qorǵaý júıesin túzemesek, kózdegen maqsatymyzǵa jete almaımyz. Bizdiń azamattar barlyq máselelerin sot júıesinde sheshýi kerek» dep atap kórsetti», - dep qorytty oıyn M. Júsipbekova.