Ult ustazy atyndaǵy baıqaý márege jetti
Dástúrli baıqaý bıyl nesimen erekshelendi? Qandaı jańashyl oqytý ádisteri kórinis tapty?
Mine, kóp kókeıindegi suraqtyń jaýaby tabylar sát te kelip jetti.
Til saıasaty komıtetiniń tóraǵasy Ádilbek Qaba baıqaýdyń ashylý saltanatynda quttyqtaý sóz sóılep, memlekettik tildi oqytý máselesine aıryqsha kóńil bóldi. «Bizdiń ortalyqtar jyl saıyn 39 myńnan astam eresek adamdarǵa qazaq tilin úıretedi. Bul bir qaraǵanda az tsıfr bolmaǵanymen, qazaq tilin kúndelikti turmys quralyna aınaldyryp sóılep ketkender sanyna shaqqanda, kóńil kónshitpeıdi. Nege? Bálkim, til úıretý tásilimiz ýaqyt talabyna jaýap bere almaı júrgen shyǵar?! Álde tájirıbe men ádis-tásilderimiz jetkiliksiz be? Atqarylyp jatqan qyrýar sharýany bekerge shyǵarý maqsat emes, degenmen,suraq kóp, jaýap az. Buǵan qoǵam da belsene atsalysýy kerek. Keıde «tilge qajettilik» degen máseleni jıi aıtamyz da, sol qajettilikti týdyrýshy ózimiz ekenin esten shyǵaryp ala beremiz. Ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń til úıretýdegi óshpes muralaryn jalǵastyrý paryzymyz. Sapaly oqytý degenimiz, saıyp kelgende, uly ǵalym ıdeıalary men til úıretýdegi ádis-tásilderin úılesimdi qoldanýǵa ákep saıady. Bul shara óńirlerde memlekettik tildi oqytýmen aınalysyp júrgen ádisker mamandar men oqytýshylardyń ózara tájirıbe almasyp, ádistemelik biliktilikterin shyńdap, ozyq tájirıbeni keńinen taratýdy kózdeıdi», – dedi ol.
Respýblıkalyq baıqaý tórt kezeńnen turdy.
Alǵashqy kezeńde qatysýshylar qazaq tiliniń A1 deńgeıine arnalǵan on bes mınýttyq beınesabaq úlgisin kórsetip, A.Baıtursynulynyń ádistemelik ıdeıalary men ınnovatsııalyq ádis-tásilderdi sheber qoldanýǵa tyrysty. Kelesi kezeń A.Baıtursynulynyń ómiri, qyzmeti men shyǵarmashylyǵy, ádistemelik oı-pikirleri qamtylǵan test tapsyrmalaryn oryndaýǵa arnaldy. Úshinshi kezeńde úmitkerler ǵalymnyń shyǵarmashylyǵy, til úıretý tásilderi, ádistemelik maqalalary, sondaı-aq til úıretý sabaqtary barysyndaǵy túrli pedagogıkalyq-psıhologııalyq jaǵdaıatqa baılanysty beınesuraqtarǵa jaýap berdi.
Baıqaýdyń sońǵy kezeńi qatysýshylardyń oqý-ádistemelik quraldary, ǵylymı-ádistemelik maqalalary jáne shyǵarmashylyq jetistikterimen tanystyrýǵa arnaldy.
Elimizge tanymal ǵalym, pedagog, ádiskerlerden quralǵan qazylar alqasy til úıretýshi mamandardyń memlekettik tildiń qoldanylý aıasyn keńeıtý jáne ony sapaly oqytý maqsatynda Alash arysy ıdeıalaryn júıeli jalǵastyra bilýin, onyń til úıretýdegi ádis-tásilderin óz jumysynda úılesimdi qoldanýyn baǵalady. Olardyń pikirinshe, baıqaýǵa qatysýshylar oqytýdyń qyr-syryn jaqsy meńgerip, jańashyl tásilderdi tıimdi paıdalanady.
Shara barysynda óńirlerde memlekettik tildi oqytýmen aınalysyp júrgen ádisker mamandar, oqytýshylar ózara tájirıbe almasyp, ádistemelik biliktilikterin shyńdady, ozyq tájirıbelermen bólisti.
Elimizdiń 11 óńirindegi Tilderdi oqytý ortalyqtarynyń qatysýshylary tómendegideı nátıjege qol jetkizdi. Qaraǵandylyq Hasenova Jansaıa qarsylastarynan oq boıy ozyq shyǵyp, Bas júldeger atandy. Shymkent qalalyq Tilderdi oqytý-ádistemelik ortalyǵynyń oqytýshysy Bolat Móldir ózgelerden qara úzip shyǵyp, ekinshi orynǵa ıe boldy. Qyzylorda oblysy men Soltústik Qazaqstan oblysy Tilderdi oqytý ortalyqtarynyń oqytýshylary Aıdana Mahambetova men Alına Seıtim báıgeniń úshinshi ornyn bólisti. Jeńimpazdardyń bárine de arnaıy dıplomdar men alǵyshattar tapsyryldy. Qalǵan qatysýshylar yntalandyrý syılyqtarymen marapattaldy.
