Ult bolyp uıysý, jurt bolyp jumylýda zııaly qaýymnyń atqarar róli zor - Janarbek Áshimjan
ASTANA. KAZINFORM – «AMANAT» partııasy fraktsııasynyń múshesi Janarbek Áshimjanov búgin Májilistiń jalpy otyrysynda ult zııalylaryna úndeý joldady.
Ult bolyp uıysý, jurt bolyp jumylý jolynda zııaly qaýym ókilderiniń atqarar róli bólek. Kúni keshe Atyraýda ótken Ulttyq quryltaıda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Yntymaǵy jarasqan, ortaq maqsatqa uıysqan ult eshqashan utylmaıdy. Eldiń tutastyǵy zııaly qaýymnyń birliginen bastalady. El aǵalary aýyzbirshilikti jáne urpaqqa ónegeli bolýy kerek», - dep ult zııalylaryna óz qaıyrylýyn jasady. Sol Quryltaı tórinde meni qoǵamymyzda aıryqsha orny bar, sóz bastasa halyqty uıytar sheshen, kósh bastasa eldi erter kósem, rýhanııat álemindegi áıgili tulǵalardyń búgingi keskin-kelbeti men jaýapkershiligi qatty oılandyrdy. Osy oraıda «Qazaq oqyǵanyn syılaıdy, sońynan eredi. Qazaqty týra jolǵa bastaıtyny da, adastyratyny da oqyǵany» degen Júsipbek Aımaýytovtyń sózi oıǵa oralady. Qaı dáýirde de, qandaı tarıhı kezeńde de qoǵamnyń negizgi qozǵaýshy kúshi – zııalylar.
Rasynda, Maıqy bıdiń «Betege ketse – bel qalar, bekter ketse – el qalar, birligiń ketse – neń qalar» degen naqyly dál búgingi tańda ómirsheń bolyp tur.
Keshegi Altyn Orda men búgingi Aq Ordaǵa deıin Qazaq eliniń júrip ótken kúngeı-teriskeıli tarıhynda qara halyqqa jaryq syılap, jol nusqaǵan, úmitin úkilep, jiger bergen tulǵalar az emes.
Al, esimi elge máshhúr búgingi keıbir tulǵalarymyz, aqsaqaldarymyz, tarıhshylarymyz, jazýshylarymyz aı-kúnniń amanynda bolary bolyp, boıaýy sińgen túrli oqıǵalar týraly aıtysyp, tartysyp, Alash kósemderi men keńes qaıratkerlerin qaǵystyryp, qyl aıaǵy Shyńǵys hannyń tegine talasyp óspeıtin eldiń balasyndaı ónbeıtin daýdy qýady. «Óletuǵyn taı úshin, kóshetuǵyn saı úshin» biriniń qoly biriniń jaǵasynda júrgen jaǵdaılardy aqparat quraldary men áleýmettik jelilerde az kórip júrgen joqpyz. Prezıdent sony meńzese kerek.
Turar Rysqulov pen Sultanbek Qojanovty, Sáken Seıfýllın men Alashordany, Maǵjan Jumabaev pen Sábıt Muqanovty, Dinmuhamed Qonaev pen Jumabek Táshenovti bir-birine qarsy qoıyp, eldiń ishin alataıdaı búldirip, bólip-jarý kimge qajet? Olardyń baǵy men soryn, bary men joǵyn jarystyrǵannan búgingi urpaqqa qandaı úlgi? Qandaı ónege?..
Ár tulǵanyń óz bıigi bar. Bir tulǵany kóterý arqyly ekinshi tulǵaǵa kóleńke túsirýdiń túkke keregi joq.
Barrıkadanyń qaı qaptalynda bolsa da Qazaq eliniń Táýelsizdigi jolynda barmaǵy shaınaýda, basy aıdaýda ketken tulǵalardyń bári óz aldyna bir-bir asqar taý. Árqaısynyń óz taǵdyry bar. Óz súıinishi, óz kúıinishi boldy. Olardyń kúres túrleri ártúrli bolǵanmen, túpki maqsat bir edi. Bári ulttyq murattar jolynda, qazaqtyń haqy úshin kúreste ómirlerin sarp etti. «Basyna as quıyp, sabyna qaraýyl qoıǵan» zamanda ult bolyp uıysyp, jurt bolyp jumylýdy kóksedi olar.
Búgin Tulǵalardy jarystyratyn, alystyratyn zaman emes, ulttyq murattardy tabystyratyn, zaman.
Osy oraıda, marqum Nesipbek Aıtuly aǵamyzdyń:
- Aǵalar-aı!
Barynda az ǵumyrdy baǵalamaı,
Abaısyz adaspańdar bir-birińnen,
Jaryqta jaınap turǵan samaladaı.
Bolǵanda halyq – teńiz shalqyp jatqan,
Ózderiń shyryldaıtyn shaǵaladaı.
Aýylyn pendeliktiń jaǵalamaı,
Basyna bir tóbeniń jınalsańshy,
Andyzdap, ár butany saǵalamaı.
Ózderiń qonaqtaıtyn báıterektiń,
Tamyryn baltalamaı, aralamaı.
Shoqyǵa shyqsańdarshy han kóterip,
Tartysyp bir-birińdi tabalamaı!
Qaıran, Aǵalar-aı... - degen óleń joldary eriksiz eske oralady...
Prezıdenttiń Atyraý alabynda aıtqan «Elimizde kózi ashyq, kókiregi oıaý, bilimdi jastar kóp. Olardyń boıyna asyl qasıetterdi sińirýimiz qajet. Men zııaly qaýym ókilderiniń bir-birine árdaıym tilektes bolǵanyn qalaımyn. Ózara janashyr bolý – elge janashyr bolý degen sóz. Usaq-túıek áńgimeni qoıyp, Qazaqty bólip-jarmaı, jalpyulttyq deńgeıde oılaýǵa umtylaıyq!» degen júrekjardy tilegin baıtaq Qazaq dalasyndaǵy kósh bastaǵan el aǵalary uran sekildi qabyldasa degen nıetimdi jetkizgim keledi.
Qazaq halqy taǵdyrsheshti sátterde Abaıǵa, Abaı jazyp qaldyrǵan jalǵyz kitapqa júginip otyrǵan. ult zııalylary uly oıshyldyń «Birińdi qazaq, biriń dos, kórmeseń, istiń bári – bos» degen sózin asqan jaýapkershilikpen sezinetin sát keldi.
Qurmetpen,
Janarbek Áshimjan, Elnur Beısenbaev, Amanjol Áltaı,
Edil Jańbyrshın, Qazybek Isa, Erlan Saıyrov, Aıdos Sarym,
Ermurat Bapı, Rınat Zaıytov, Jarqynbek Amantaıuly
