Ulǵa enshi, qyzǵa jasaý: halqymyzdyń erekshe dástúrleri
ASTANA. KAZINFORM – Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúnine oraı Kazinform agenttigi ultymyzdyń tal besikten jer besikke deıingi ǵumyryndaǵy mańyzdy salt-dástúrleriniń bir parasyn usynady.
Qudalasý salty
Úki taǵý saltyn ótkizgen soń jigittiń ata-anasy baýyr-týys, quda-jegjattaryn shaqyryp keńes quryp, qudalyqqa barýdyń qamyna kirisedi. Quda-qudaǵılarǵa mindiretin at, kıdiretin shapan sekildi baǵaly zattaryn əzirleıdi, sondaı-aq, quda-qudaǵı bolyp baratyn adamdaryn irikteıdi. Qudalyqqa kórgeni kóp, ərtúrli ónerge jetik, salt-dəstúrge júırik, sheshen de isker bir adam bas quda bolyp taǵaıyndalady da, kúnniń sətin talǵap, qudalyqqa attanady.
Qudalyqqa barǵan adamdardy qyz aýyly shashý shashyp qarsy alady. Shashýdy sol aýyldaǵy eń úlgi-ónegeli, betti-bedeldi bəıbisheniń biri bastap shashady. Ony basqa abysyndary men kelinderi jalǵastyrady. Shashýǵa kóbinde jerge tússe bylǵanbaıtyn kepken qurt, irimshik, qant, kəmpıt sekildi tətti-dəmdi nərseler shashylady. Ony jınalǵan jurt kúlip-oınap, talasa-tarmasa terip jeıdi. Qudalar úıge kirip otyryp alǵan soń da syıly-bedeldi bəıbisheler shashýyn ala kelip shashyp jatady. Bul – osy aýyldaǵy barsha adamnyń «qudalyq qutty bolsyn», «qýanysh bərimizge ortaq» degen izgi nıetteriniń belgisi.
Sybaǵa asý
Quda-qudaǵılar úıge kirip jaıǵasyp otyrǵan soń «eske alǵan eski asynan saqtaıdy» dep, súr etten (úıde bar daıyn et) olarǵa sybaǵa asady. Qazaqta, aqsaqaldar men quda-jekjattarǵa sybaǵa saqtaý – buzylmaıtyn zań ispetti. Munda, maldyń barlyq múshesiniń adamdardyń ataq-dərejesine qaraı tartylatyn orny bar. Olardan qatelesý qonaq ıesi úshin úlken aıyp, tipti olardyń ornyn aýystyrsa nemese biriniń etin birine shatastyrsa, ıaǵnı, bas tartatyn adamǵa jambas, jambas tartatyn adamǵa jilik tartsa, mindetti túrde aıyp tóleıdi. Sebebi sybaǵaly súıekterdi durys tartý-tartpaý – adamnyń qadir-qasıetine saıatyn məsele. Ər adamnyń joly, jasy, ataq-dańqyna qaraı sybaǵaly enshisin bermeý, sol adamǵa qarata aıtqanda mensinbeý, ədeıi saǵyn syndyrý, tipti qorlaý bolyp esepteledi.
Uryn barý
Qazaq saltynda kúıeý jigit pen qalyńdyq qalaı bolsa solaı, beıbereket kezdese bermeıdi. Qaıta belgili tərtip, jol-josyn boıynsha, óskeleń adamgershilik turǵyda kezdesedi. Qalyptasqan daǵdy boıynsha, kúıeý jigittiń əkesi qudalyqty bitirip, quda-qudaǵılaryna esik-tór kórsetip, «óltirisin» bergen soń, ulyn qaıyn jurtyna jiberý qamyna kirisip, bul nıetin qyzdyń ata-anasyna bildiredi əri qyz ata-anasynyń maquldaýyn alǵan soń, ulynyń qasyna segiz qyrly, bir syrly sal-seri jigitterdiń birnesheýin qo syp, «ilýge» dep bir baǵaly syılyq, «esik ashar» dep birneshe mal aıdatady. Odan syrt, túrli jol-josyndar men kədelerge arnalǵan torǵyn-torqa, oramal, saqına, syrǵa-bilezik sııaqty zattardy berip, erekshe saltanatpen ulyn qaıyn jurtyna attandyrady. Al, qoly qysqa jigitter «oramal ton bolmaıdy, jol bolady» dep, qolda bar oramal, sharshylarymen bara beredi. Kúıeý jigittiń qalyńdyǵymen osylaısha ashyq kezdesýge barýyn «uryn barý» dep ataıdy.
Neke qıdyrý
Neke qıdyrý – bas qurap úılenetin jigit pen qyzdyń mindettitúrde oryndaıtyn ǵurpy.
Neke – bas qosyp úılenetin jubaılar úshin óte qasıetti uǵym əri erli-zaıyptylyq jəne oǵan beriktik sharty. Neke qıdyrýǵa kúmis bilezik, kúmis saqına jəne jebe salynǵan bir tostaǵanǵa quıylǵan tətti sýdy mollanyń aldyna jaıylǵan aq dastarqan ústine qoıady. Er-əıel eki jaǵynan nekege kýə bolatyn (úshten joǵary) adamdar úıdi qoralaı kelip otyrady. Ər ekijaqtyń kýəgerleri tolyq kelip bolǵan soń, molla júginip otyryp: «Bismilləhı ırrəhimən ırrəhım! Allanyń əmiri, Paıǵambardyń súnneti, adal nekelengen osy qyz ben jigittiń (er men əıel diń) nekeleri turaqty, bastary baqytty, saý deneli, uzyn ómirli, jaqsy perzentti, yntymaq-berekeli bolýyn, bir Alla, ózińnen ǵana tileımiz! Allahýakbar!» dep, neke duǵasyn oqyp, tostaǵandaǵy tətti sýǵa dem salyp, kúıeý jigitten: – Pəlenniń qyzy túgendi ózińizge ómirlik jar etýge rızamysyz? – dep suraıdy. Oǵan jigit rıza bolsa: – Rızamyn! – dep jaýap beredi. Sol kezde jigit jaqtyń kýəlikke kelgen adamdary bir aýyzdan: – Kýə-kýə, kýəmiz, Kýəlikke júremiz. Tańda Təńir aldynda, Munda qazy aldynda, Aq kýəlik beremiz! – dep ile jóneledi.
Odan soń, molda qalyńdyqtan: – Siz pəlenniń uly túgenge ómirlik jar bolýǵa rızasyz ba? – dep suraıdy. Qyz rıza bolsa:– Rızamyn! – dep, óz rızashylyǵyn beredi. Sol kezde onyń kýəgerleride: – Kýə-kýə, kýəmiz, Kýəlikke júremiz, Tańda Təńir aldynda, Munda qazy aldynda, Aq kýəlik beremiz! – dep qyzdy qostaı ketedi. Sońynda, molla qyz ben jigittiń rızalyǵyn alǵan soń, qolyndaǵy neke sýyn aldymen jigitke berip bir urttatady, onan soń, qyzǵa b rip bir urttatady. Bul olardyń resmı erli-zaıypty bolǵandyǵynyń belgisi esepteledi. Mine, bul «neke qıdyrý» dep atalady.
Betashar
Betashar — jańa túsken kelinge alǵash ret ata-enesi men onyń týys-týǵandaryn tanystyryp, ədep-ıba jóninde təlim berip, tərbıe júrgizetin, sondaı-aq, jas kelinge tuńǵysh ret eskertý jasap, jaqsy-jaman ister jóninde qulaqqaǵys etetin təlim-tərbıelik qýaty joǵary halyqtyq jyr. Qazaq halqy «kelindi — bastan, balany — jastan» dep, kelin men bala tərbıesine erekshe mən beredi. Sondyqtan da ər otbasy kelini tabaldyryǵyn attasymen oǵan el-jurt, úlken-kishilerin túgel tanystyryp, nelerdi isteý, nelerdi istemeý, qalaı júrip, qalaı turý, qandaı adam bolý týraly muqııat təlim-tərbıe júrgizip, qatań talaptar qoıady. Bul tuńǵysh ret betashar jyrynda aıtylady.
Ədette, jańa túsken kelinniń betin alystan sharshap keldi dep, sol kúni demaldyryp, ertesi el-jurt, týys-týǵandary túgel jınalǵanda ashady nemese toı ústinde ashady. Keı jerde kelin kelisimen ata-ene tabaldyryǵyn attatqan boıda betin ashady. Alaıda, jańa túsken kelin qashan betin ashqansha, basyna jelek búrkenip, shymyldyq ishinde otyrady. Betin ashqan soń baryp, ornynan turyp shaı quıyp, jańa ortaǵa aralasyp, el-jurtpen tanysa bastaıdy. Kelinniń betin ashatyn kezde, ony eki abysyny eki qoltyǵynan demep ata-enesiniń úıine aparyp, bosaǵada tórge qaratyp ustap tura dy.
Betashar aıtatyn jigit betashar kədesin dombyrasyna baılap alyp, dombyramen ənge qosyp, kelinge ata-eneleri, qaınaǵa, qaıyn bıkelerimen jaqyn týys-týǵandaryn tanystyryp, ata-ene, úlken-kishi aldynda ədepti, ıbaly, eńbekshil bolý, ótirik-ósek aıtpaý, jamandyq ataýlydan boıyn aýlaq ustaý týraly jyr joldaryn nóserletip kelip, «pəlen atańa» nemese «pəlen eneńe bir səlem!» degen saıyn kelin ıilip səlem jasap turady. Mine, osylaısha, aýyl-aımaq, úlken-kishige tegis səlem jasatyp, son daı-aq, aqyl-keńes berip, jaqsylyq-jamandyqty túgel eskerte kelip, kelinniń betin búrkep turǵan jelekti ashyp, kelindi kópshilikke kórsetedi. Mine, bul «betashar» dep atalady.
Enshi berý
Qazaq saltynda ərbir ata-ana úılengen ulyna «enshi», qyzyna «jasaý» berip, irgesin bólip otyrady da, kenje ulyna enshi bermeı, qara shańyraqqa murager etedi.
Qazaq halqy «enshi» dep – uly úılenip, bólek otaý bolǵan kezde «mynaý seniń enshiń» dep ata dəýletinen bólip beretin mal-dúnıeni aıtady. Ədette, ulǵa bergen «enshi» men qyzǵa bergen «jasaý» qaraılas bolady. Ata-ana ulyn bólgende basyna úı turǵyzyp berýden tys, əl-aýqatyna qaraı «enshiń» dep en salyp mal beredi. Balaly-shaǵaly bolsa, «qolǵanatyń bolady» dep, uldyń ini-qaryndastarynyń birin qosyp beredi.
«Enshi» alǵan ulmen «jasaý» alǵan qyzdyń enshi men jasaýlaryn alǵan kúnnen bastap ata-anasynyń mal-dúnıesine qol suǵý quqyǵy bolmaıdy. Enshi almaı, qara shańyraqty basqan ul (meıli ol kenjesi, meıli ortanshy, meıli úlkeni bolsyn) qalǵan ata dəýletine ıe bolady da, ata-anany baǵyp-qaǵý jaýapkershiligin sol arqalaıdy. Ulǵa «enshi», qyzǵa «jasaý» berý urpaqtarǵa jaýapkershilik sezim uıalatady. Úıli-barandy bolǵan jas jubaılarǵa derbes tirshilik jolyn izdeýge, adal eńbek, aşy ter tógip, óz kúshterimen baqyt-baılyq jolyn tabýǵa, erte bastan sharýanyń qyr-syryna qanyǵyp, ózgelerge ıek súıep alýdaı jaman ədetten aryltady.
Úıi, kúıi bólinip, quqyq-múddeshegi aıyrylǵan kúnnen (enshi alǵansha) bastap, ata-anamen baýyr-týystarynyń mal-múlkine qol salýdyń jolsyzdyq bolatyndyǵyn shynaıy uǵyndyryp, ata-anasy kóz jumyp ketken jaǵdaıda ata dəýletine talasyp, týystar arasynda daýlasyp-jaýlasýdyń aldyn alady. Qysqasy, urpaqtardy baqyt, baılyqty elden emes, tókken terden kútýge daǵdylandyrady. Baýyr-týystar arasynda bereke-birlikti nyǵaıtyp tatý-tətti ótýlerine, týystyq súıispenshilikti sýytpaýlaryna múmkindik jasaıdy.
Materıal Aıyp Núsipoqasulynyń «Tal besikten jer besikke deıin» atty kitabyna negizdelip daıyndaldy.
Eske salsaq, byltyrdan beri Naýryz merekesi elimizde «Naýryznama» deıtin ataýmen on kún qatarynan toılana bastady.
17 naýryz - Mádenıet jáne ulttyq salt-dástúr kúni.