Úlestik qurylysta táýekelder tómendeıdi
Jalpy turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý máselesi biraz jyldardan beri ózektiligi artyp otyrǵan ári problemaly sala bolyp kelgen edi. Ásirese, 2007-2009 jyldary bastalǵan jahandyq ıpotekalyq daǵdarys elimizdiń biraz salasyna «salqynyn» tıgizip, Qazaqstanda úlestik qurylysqa qatysýshylardyń basym bóligi dál sol tusta meılinshe japa shekkeni belgili. Óıtkeni, ıpotekalyq salqynnyń saldarynan turǵyn úı qurylysynda «saqaldy» nysandar paıda bola bastady. Sol tusta respýblıka boıynsha turǵyn úı salý úshin úlkeskerler qarajaty tartylǵan 450 problemaly qurylys nysany anyqtalǵan bolatyn. Oǵan jalpy alǵanda 62 889 úlesker qatysqan edi. Máseleniń aqyry áleýmettik shıeleniske qaraı ýshyǵyp bara jatqandyqtan, bul salaǵa memleket eriksiz aralasyp, úleskerler problemasyn sheshýdi qolyna aldy. 2007-2015 jyldary 470 mlrd teńgege jýyq qarajat dál sol úleskerler qatysatyn qurylysty aıaqtaý úshin shyǵyndalǵan. Qazirgi kúni, 2016 jyldyń qańtar aıyndaǵy jaǵdaı boıynsha úlestik qatysýdaǵy problemaly nysandar sany 12, al ondaǵy úleskerler sany 1136 bolyp otyr. Osynyń ishinde aǵymdaǵy jyly problemaly 11 nysannyń qurylysyn aıaqtaý josparlanady. Al 2017 jyly eń sońǵy problemaly nysan salynyp bitedi.
Qarap otyrsaq, 2007 jylǵy problemanyń ózin sheshýge de biraz ýaqyt ta, qomaqty qarajat ta ketti. Sodan bergi ýaqytta úleskerler máselesi biraz talqylanyp, zańdar kúzep-túzetilgen. Alaıda, qarqyndy damyp otyrǵan qurylys salasynda quqyqtyq alańnan shettep ketýler oryn alyp, keıinnen bul úlken áleýmettik shıeleniske de uryndyrý qaýpin esh seıiltken joq. Atap aıtqanda, qazirgi tańda qurylys salýshylardyń basym bóligi úleskerlerdiń aqshasyn tartýmen aınalysyp, osy baǵytta quqyqtyq qatynastardyń zańdyq rásimderin, mazmuny men nysanyn retteıtin salaǵa jatpaıtyn aıla sharǵyǵa baryp, jeke tulǵalarmen mámileler jasaý jolyn paıdalanyp kelgeni anyq. Máselen, turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysý sharttarynyń ornyna aldyn ala ınvestıtsııalaý sekildi sharttardy jasaıdy da, is júzinde jeke tulǵalardyń qarajatyna úlestik qurylysty júrgizedi. Sonyń saldarynan nysandar aıaqtalmaı, al úleskerlerdiń qarajaty qaıtarylmaı qalyp jatyr. Buǵan Astanadan da mysaldar az emes. Máselen, jaqynda ǵana elordada úsh qurylys salýshy kompanııanyń kesirinen 18 turǵyn úı kesheninen páter satyp alýshylar zardap shekken. Osyǵan baılanysty, qylmystyq qýdalaý organdary «SheıhKazInvest» JShS, «AlBarakatCompany» JShS basshylaryna jáne «Azbýka jılıa» qurylys kompanııalary tobynyń basshysyna qatysty turǵyn obektilerin salý barysynda azamattardyń qarajattaryn talan-tarajǵa saldy degen kúdikpen qylmystyq isterdi tergep jatyr. Endi osyndaı olqylyqty joıýǵa jańa zańnyń qaýqary jeter me eken? Qabyldanǵan zańnan ne kútemiz?
Ulttyq ekonomıka mınıstri Erbolat Dosaevtyń aıtýynsha, jańa zań turǵyn úı qurylysyna úlestik qatysýdyń jańa tetikterin engizý arqyly úleskerlerdiń táýekelderin barynsha azaıtýǵa baǵyttalyp otyr. Sonyń ishinde turǵyn úı qurylysynyń úlestik qatysýdyń úsh túrli jańa tásili qamtylyp otyr. Bunyń birinshisi - úlestik salymdardy kepildendirý. Ekinshi - ekinshi deńgeıli bankterdiń jobany qarjylandyrýy. Úshinshi - qurylys ǵımaratynyń qańqasyn qurylys salýshynyń jeke qarajatyna turǵyzý.
«Birinshi tásil boıynsha qurylys salýshy ókiletti kompanııany qurady. Onyń jarǵylyq kapıtalyna jer ýchaskesin, jobalaý-smetalyq qujattamany, qarajat nemese jobalyq qunynan 10-15 paıyz kóleminde aıaqtalmaǵan qurylysty kirgizedi. Degenmen, qurylys salatyn kompanııanyń Astanada keminde 18 myń sharshy metr, óńirlerde keminde 9 myń sharshy metr, sosyn keminde 3 jyl turǵyn ǵımarattar salý tájirıbesi bolýy shart. Sonymen qatar, úı salatyn qurylys kompanııasynyń sońǵy 2 qarjy jyly ishinde shyǵynsyz qyzmeti, qaryzdyq jáne menshikti kapıtaldyq araqatynasynyń shamasy 7-den aspaýy kerek», - deıdi Erbolat Dosaev. Osyǵan baılanysty, Turǵyn úı qurylysyna kepildik berý qoryn qurý kózdeledi. Atalǵan kepildik berý Qory turǵyn úı ǵımaratynyń qurylysyn aıaqtaýǵa, úleskerler turǵyn úı ǵımaratyndaǵy úlesti berýge kepildik berýdi júzege asyrady, onyń jarǵylyq kapıtalyna memleket qatysyp, Úkimet sheshimi boıynsha aktsıonerlik qoǵamnyń uıymdyq-quqyqtyq nysanynda qurylatyn kommertsııalyq emes uıym bolyp tabylady. Sonymen qatar kepildik berý qory qarjylyq turatylyq pen tájirıbeniń bolýy boıynsha úlestik qurylysqa qatysýshylardyń biliktilik talaptaryn bekitedi. Úleskerler qarajatynyń nysanaly paıdalanylýyna baqylaý jasaý tetigin engizedi. «Kepildik berý qory boıynsha qurylys salýshy jáne ýákiletti kompanııa arasyndaǵy kepildik sharty úleskerlerdiń qarajatyn tartýǵa negizdeme bolady. Ýákiletti kompanııa turǵyn úı ǵımaraty boıynsha óz mindettemelerin oryndamaǵan jaǵdaıda «Báıterek» holdıngi janyna qurylatyn Turǵyn úı qurylysynyń kepildik berý qory úleskerlerge qurylysty aıaqtaýǵa jáne páterlerin berýge kepildik beretin bolady», - dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri.
Al ekinshi tásil boıynsha - qurylys salýshy turǵyn úı ǵımaratyn aıaqtaý úshin ekinshi deńgeıli bankterde jetkilikti somada nesıeni tartý arqyly úlestik qurylysty qarjylandyrýdy uıymdastyrady. Bank qurylys salýshylardy biliktilik talaptary arqyly irikteý júrgizedi. Sosyn ýákiletti kompanııanyń jer ýchaskesi, jobalaý-smetalyq qujaty da bolýy shart. Barlyq rásimder aıaqtalǵannan soń, ýákiletti kompanııa men qurylys salýshy kompanııa úleskerlerdiń qarajatyn tartý úshin jergilikti atqarýshy organǵa ótinish jasap, olar aqshany ekinshi deńgeıli banktiń sheshimi boıynsha turǵyn úı ǵımaratynyń qańqasyn turǵyzǵannan keıin ǵana paıdalana alady.
«Úshinshi tásil - qurylys salýshy men ýákiletti kompanııanyń jeke qarajaty esebinen turǵyn úı ǵımaratynyń qańqasy turǵyzylǵannan keıin ǵana úleskerlerdiń aqshasy tartylady. Bul qurylystyń aıaqtalmaı qalý táýekelin tómendetedi. Qurylys salýshy kompanııa tek jergilikti atqarýshy organnan úleskerlerdiń aqshasyn tartýǵa ruqsat alǵannan keıin ǵana úleskerlerdiń aqshasyn paıdalana alady», - deıdi Erbolat Dosaev.
Mınıstrdiń aıtýynsha, osy úsh tásil arqasynda úleskerlerdiń qarajatyn maqsatsyz paıdalaný boldyrylmaıdy. Qurylys merzimderiniń buzylý yqtımaldalyǵy da azaıtylady. Osynyń nátıjesinde úleskerler úshin de táýekelder tómendeıdi. Budan bólek, qurylys protsesinde qarjylandyrý quny men satylym baǵasyn tómendetýge de zań normalary óz septigin tıgizetin bolady. Osynyń ózi turǵyndar úshin baspananyń qoljetimdi bolýyna oń áserin tıgizedi. Al ekinshi deńgeıli bankter qurylys sektoryn nesıelendirýdi ulǵaıta alady.
Tutastaı alǵanda, qabyldanǵan zań úlestik qatysýshylar úshin birshama táýekelderdi azaıtyp, olardyń múddeleri men quqyqtaryn qorǵaıtyndaı. Qurylysyn aıaqtamaı jatyp úleskerler usynǵan qarajatty qaltaǵa basýdyń da aldyn alady. Endeshe zańnyń bereri barshylyq. Degenmen, turǵyn úı qurylysy salasynda áli de biraz shemimin tabýy tıis máseleler bar ekeni de belgili. Sonyń biri - jekemenshik turǵyn úıler salýǵa járdemdesý men aýyl halqyn da baspanamen qamtý. Senator Qýanysh Aıtahanov osyǵan qatysty aýyl halqynyń baspanamen qamtylýy Úkimettiń nazarynan shet qalyp bara jatqanyn aıtyp edi. «Halqymyzdyń 43 paıyzy aýylda turady, basym bóligi kóp balaly otbasylar. Er jetip, otbasyly bolyp, enshisin alǵan balalaryna baspana kerek. Sondyqtan da, aýyl turǵyndaryna jekemenshik turǵyn úı salý úshin ınjenerlik ınfraqurylymdaryn, daıyndap, jer telimderin berýdi ońtaılandyrý kerek. Osyny istesek, aýyldaǵylar ózderi-aq asarlatyp baspana salyp alar edi», - deıdi Q. Aıtahanov. Depýtattyń aıtýynsha, dál osy jekemenshik turǵyn úı sektory elimizdegi baspanamen qamtýdyń arzan ári tıimdi joly bolsa da, sońǵy ýaqytta bul óz sheshimin tappaı keledi.
Túıindeı aıtqanda, baspana - demografııaǵa, al demografııa - tikeleı el qaýipsizdigine áser etetin másele. Sondaı-aq, turǵyn úı qurylysy eldiń áleýmettik kóńil kúıine tikeleı áser etedi. Qurylys salasynda myńdaǵan azamattar nápaqasyn aıyryp júrgenin de eskersek, bul baǵyttaǵy memlekettik saıasat áli de jetile túsýi ıgi. Aıta keteıik, 2015 jyly Qazaqstanda qarjylandyrýdyń barlyq kózderi esebinen jalpy kólemi 7,1 mln. sharshy metr turǵyn úı iske qosylǵan. Turǵyn úı qurylysyna 586,6 mlrd. teńge ınvestıtsııa baǵyttaldy.
