Úlesker atanbas buryn «on ret ólshep, bir ret kes»
Óıtkeni, turǵyndardyń ańqaýlyǵyn paıdalanyp, qarjysyn jıyp alǵanymen baspanasyn ýaqtyly salyp bermeıtin qurylys kompanııalary jetip artylady.
Jyljymaıtyn múlik naryǵynda úleskerler qarjysy esebinen úı salatyn kóptegen kompanııalar jumys isteıdi. Sondyqtan, bul oraıda Astana qalasy ákimdigi birneshe keńester usynady. Turǵyndar ózderi zańnan saýatty ári barynsha saq bolǵany jón. Eń áýeli qurylysshy kompanııanyń tájirıbesine mán berý kerek. Kompanııanyń tapsyrys berýshi retindegi jumys tájirıbesi 3 jyldan kem emes, al paıdalanýǵa bergen páteri 100 páterden kem bolmaýy tıis. Esepshotynda kem degende 100 myń aılyq eseptik kórsetkish kóleminde jeke kapıtaly bolsyn. Sondaı-aq, úleskerler esebinen úı salýǵa lıtsenzııasy bar ma, joq pa - sony da teksergen artyq bolmaıdy. Máselen, jýyrda ǵana belgili bolǵan «Azbýka jılıa» kompanııasyna aqsha salýshy 4080 úleskerdiń daýyn alyp qaraıyq. Osydan 4 jyl buryn 40 mıllıard teńgege jýyq qarjyny jınap alǵan kompanııa EKSPO qalashyǵy mańynan 8 turǵyn úı keshenin turǵyzamyz dep ýáde bergen. Biraq qazir qurylys jumysy júrip jatqan joq. Astana qalalyq memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý basqarma basshysynyń orynbasary Murat Dolanbekovtyń aıtýynsha, munda úleskerlerdiń ózderi de aıypty. «Azbýka jılıa» kompanııasynyń qurylys júrgizýge lıtsenzııasy bar. Al, úleskerden aqsha jınaýǵa ruqsaty joq bolatyn. Olarǵa aqshalaryn senip tapsyrǵan úleskerlerdiń de kinási bar bul jerde. Zańdy bilmeý jaýapkershilikten qutqarmaıdy», - deıdi M. Dolanbekov.
Mine, sol sebepti óz qarjysyn jańa úıge salar aldynda qurylysshy jáne jobalaýshy kompanııalardyń zańdy ataýyn, memlekettik tirkeýden ótkendigi (qaıta tirkeýden ótkendigi) týraly anyqtama, salyq tólegendigi týraly anyqtama, turǵyn úı qurylysyndaǵy qyzmetiniń aýdıtorlyq tekserýden ótkendiginiń sońǵy jylynyń anyqtamasy, jobalaý kompanııasynyń úleskerler qarjysynan turǵyn úı qurylysyn júrgizýge quqyly ekendigi týraly lıtsenzııa, qurylys nysany, ornalasqan jeri men paıdalanýǵa beriletin merzimin eskertip qurylysshynyń úsh jyl boıy salǵan nysandarynyń jobalary, jer ýchaskesin ıelenýge quqy bar ekenin rastaıyn qujattaryn talap etińiz.
Qandaı da bir kompanııanyń jumysyn kórgińiz kelse, ony Astana qalasy ákimdiginen de alýǵa bolady. Barlyq kompanııalardyń málimetteri, atqarǵan jumystary ákimdiktiń derekqorynda saqtaýly tur.
Sońǵy kezde turǵyn úı qurylysy kooperatıvi júıesi jıi qoldanylýda. Bul júıe boıynsha, turǵyndar sharshy metrdi emes, úlesti satyp alady. Barlyq másele kooperatıvtiń negizgi erejeleri arqyly retteledi. Bul júıede kompanııa qurylysty ózi júrgize me, álde merdiger jaldaı ma, soǵan da basa nazar aýdarǵan abzal. Sonymen birge, jobanyń ózindik quny ósken saıyn úıeskerlik jarnany ósirý múmkindigin qarastyratyn kelisimshart mátinine jiti nazar aýdarý kerek. Eger kooperatıv múshesi jobany ýaqytyly tolyqtaı qarjylandyrýǵa múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda, kooperatıvtiń mindettemeleri ózgerip, kelisimshart buzylady. Mundaı jaǵdaıda aqshany keri qaıtaryp alý óte qıyn.
Degenmen, turǵyn úı qurylysy kooperatıvi úleskerden góri qurylys kompanııasynyń múddesin kóbirek oılaıdy. Sebebi, merdiger (qurylys kompanııasy) is júzinde kooperatıvti basqarady jáne jarnalardyń kólemin anyqtaýǵa nemese odan túsken qarjyny turǵyn úı qurylysynan bólek maqsatqa bireýlerge berý quqyǵyn júzege asyrýǵa jáne basqa da mańyzdy sheshimderdi qabyldaýǵa yqpal ete alady. Sol sebepti «Turǵyn úı qurylysyna úleskerlik qatysý týraly» Zańymen salystyrǵanda munda satyp alýshylardyń quqyǵy az qorǵalǵan, óıtkeni úleskerlerdiń barlyq quqyǵy kooperatıvtiń jarǵysymen aıqyndalady.
Úlesker kompanııany teksermeı, sodan opyq jep qalǵan jaǵdaılar az emes. Qazaqstan qurylysshylar qaýymdastyǵy málimetinshe, ótken jyly «Albarakat» kompanııasy arzan páter satam dep biraz eldiń basyn qatyrypty. Úleskerler «Albarakatqa» kelisim shartqa sáıkes ınvestıtsııalaýdyń alǵashqy jarnasynyń 25-33%-yn tólep, qalǵanyn 5 jyl ishinde ósimsiz tóleýge tıis bolǵan. Bul kompanııa lıtsenzııasy bolmasa da «Sharja» («Promyshlennyı» turǵyn alaby aımaǵynda) jáne «Praın» («Internatsıonalnyı» aýyly) turǵyn úı keshenderine ınvestıtsııa quıý týraly kelisim-shart jasasady. Alaıda, «Sharja» turǵyn úı keshenin salýshylardyń qurylys júrgizýge ruqsat qaǵazdary joq. Qurylysshynyń eskızdik nusqasyndaǵy mór men qoıylǵan qoldyń jasandy ekeni anyqtalǵan. Sáýlet jáne qala qurylysy basqarmasynyń dekerkkózderinde bul jobanyń maquldanǵany týraly eshqandaı aqparat joq (astana.gov.kz/).
Jalpy, Astanada mundaı áreketke baratyn aram pıǵyldy kompanııalar óte kóp. Olar turǵyndardy arzan baǵamen qyzyqtyryp, sońynda qarmaǵyna túsirip, adastyryp ketedi. Úlesker atanbas buryn jaqsylap oılanyp, aqylmen is qylmaı bolmas.
Jamal Qapalbaeva
