Ulanbatyrda qazaq qusbegileri álem jurtshylyǵyn ónerimen tánti etti
Mońǵolııanyń memlekettik týyn ustap, qyran búrkit, áshekeıli, árlep-zerlep tigilgen ulttyq kıimder, has sheberlerdiń qolynan shyqqan saıatshylyq ábzáldárimen sándengen 20 salt atty kórermenderdiń aldynda sap túzep sherý tartty.
1999 jyldan beri jyl saıyn ótetin «Búrkitshiler toıyna» turaqty qatysyp kelgen, búginderi mońǵol jurshylyǵyna etene tanys Nurǵaıyp Rysuly, Dalaıhan qatarly azamattarmen birge, sap qatarynda úsh qyz bala óner kórsetkeni bıylǵy jyldyń erekshe oqıǵasynyń biri boldy.
Olardyń biri - kúlli álemge «Búrkitshi qyz» atymyn máshhúr bolǵan Aısholpan Nurǵaıypqyzy. Aısholpan «Búrkitshiler toıy-2014» saıysynda jeńiske jetkennen keıin saıatshy qyzdardyń sany arta bastady. Mysaly, Baıan-Ólgeı aımaǵyndaǵy 400-ge jýyq búrkitshiniń 11-i názik jandylar.
Saltanatty merekelik shara Baıan-Ólgeı aımaǵynyń ákimi Ǵylymhan Áıipulynyń sózimen ashyldy. Ol óz sózinde «Búrkitshiler toıyn» Baıan-Ólgeı halqy 1999 jyldan beri aımaq kóleminde toılaı bastaǵanyn atap ótti. «Búginderi bul shara keńeıip, búkil álemnen qonaqtar kelip tamashalaıtyn, úlken merekege aınaldy. Qazaq halqynyń osy qasıetti dástúrin, Mońǵolııa Úkimeti qoldap, 2010 jyly ıÝNESKO-nyń jahandyq materıaldyq emes mádenı mura retinde tirketti. Sondaı-aq, 2016-shy jyly Tabıǵı orta, saıahat, týrızm mnıstrligi «Búrkitshiler toıyn» jyldyń eń tańdaýly saıahat jáne týrızm sharasy dep tanydy. Atalmysh toı Baıan-Ólgeı aımaǵynyń týrıstik salasynyń damýyna salmaqty úles qosyp, sonymen birge daıashylyq, qol óner, káde-syı, ıaǵnı sývenır, tigin sekildi shaǵyn jáne orta bıznespen shuǵyldanýshy kásipkerlerdiń kirisi artty» - dedi Ǵylymhan Áıipuly.
Saltanatty sherýden keıin búrkitti ańǵa salý, kókpar tartý saıystary bastaldy.
«Búrkitti ańǵa salý» baıqaýy eki kezeńde júrgizildi. Alǵashqy kezekte búrkitti qolǵa shaqyrý saıysy ótti. Ańshy búrkitin taý basyna tastap, ózi atymen taý etegine túsip qıqýlap shaqyrady. Taý basyndaǵy búrkit ıesiniń daýysyn tanyp, yldılap samǵap ushyp ańshynyń qolyna qonady.
Ekinshi kezekte, qoıan, túlki terisinen jasalǵan tulyptardy súıretip, shyrǵaǵa shaqyrdy. 500-1000 metr bıikten, tyshqan, taraqquıryqty jazbaı tanıtyn qyran búrkit, ıesiniń daýysy shyǵysymen shyrqaý kókke kóterilip, sorǵalap kelip ıesiniń súıretip kele jatqan shyrǵasyn búrip túsedi. Burynǵy jyldary tiri ańǵa salyp búrkittiń qyrandyǵyn synaıtyn bolsa, bıyl saıahatshylardyń ótinishi boıynsha arnaıy tulyp daıyndalǵan.
Biz osy oraıda Baıan-Ólgeı aımaǵynan kelgen búrkitshilerdi áńgimege tartýdy da umytpadyq. Endeshe qart búrkitshi Babıuly Báıteıdiń keńesine qulaq túreıik.
«Men 86 jastamyn. ıAǵnı, bul retki sharaǵa qatysýshylardyń eń úlkenimin. 1963 jyldan beri búrkitpen ań aýlap kelemin. Osy ýaqytqa deıin 40-taı búrkit ańǵa saldym. Sondaı-aq, shákirt tárbıeleýge de nazar aýdaryp kelemin. Jas búrkitshilerdi 10 jasynan bastap búrkit baýlýǵa úıretken jón. Búgingi sharaǵa qatysyp jatqan búrkitshilerdiń eń kishisi - 12 jastaǵy ul. Búrkitpen ań aýlaıtyn ýaqyt jaıly árkim ártúrli aıtady. Alaıda dalanyń kıeli qusy, kók aspannyń qojasy óz erkimen ómir súrýi úshin, belgili ýaqttan keıin bosatyp qoıa beremiz. Qazaq halqynyń nanymynda búrkit ıesin jamandyqtan qorǵaıdy, uzaq jasaýyna tilekshi bolady degen sóz bar. Osy jasymda saıatshylyq quryp júrgenim osyǵan baılanysty ma dep te yrymdaımyn» - deıdi qart búrkitshi.
Suńqar, qarshyǵa, búrkitti qolǵa úıretip, ańǵa salý qusbegilik dástúri baǵzy zamannan búginge deıin jalǵasyp keledi. Muny Mońǵolııa, BAÁ, Belgııa, Chehııa, Frantsııa, Koreıa Respýblıkasy jáne t.b 11 el birlesip adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasy tizimine qusbegilik ónerdi engizgeninen bilýge bolady.
Bul kúni azamattardyń kúsh qaıraty, ádis aılasyn synǵa salǵan taǵy da bir qyzyqty doda ótti. Ol - kókpar dodasy. Bul saıysta kókparshylar eki komandaǵa bólinip, 20-30 keli shyǵatyn biteý soıylǵan serke etin tartysyp, eń sońynda julyp alǵan azamat kókparyn ózi qalaǵan úıdiń shańyraǵyna tastaıdy. Kókpar túsken úı as, tamaq daıyndap, qoı soıyp, toı jasaıdy.
Uıymdastyrýshylar alqasynan bergen málimetke qaraǵanda «Búrkit toıyn» tamashalaıtyn saıahatshylar sany jyldan jylǵa artýǵa. Mysaly, 2017 jyldyń qazan aıynda Baıan-Ólgeıde uıymdastyrylǵan básekege álemniń 20 elinen 1200-deı saıahatshy tamashalaǵan. Bul 2016 jylǵymen salystyrǵanda eki ese kóp kórsetkish. Bul ret Reseı, QHR, Japonııa, Ulybrıtanııa saıahatshylary qyran merekesin tamashalady.
Sharany tamashalaǵan sheteldik týrıster de pikir bildirgen edi.
Djorj Maknı,Avstralııalyq týrıst:Men Avstralııa elinen keldim. Mońǵolııaǵa kelgenime 6 aı boldy. Mońǵolııa tabıǵaty kórkem, ǵajaıyp el eken. Búgingi shara osy ede bolǵan ýaqytymda kórgen eń tamasha shara boldy. Qusbegilerdiń búrkitterin qoldaryna qondyryp, attaryn oıqastatqandary óte aıbyndy kórindi. Sondaı-aq, búrkitterin at ústinde qolǵa shaqyrǵandary, shyrǵaǵa shaqyrǵandary, shyrǵaǵa túsirgenderi óte tamasha! Aspan qojasyn qalaı qolǵa úıretý jaıly zertteý jáne mońǵol eliniń tarıhy men mádenıeti jaıly bilimimdi tolyqtyrý qajet eken dep túıdim.
Ann Morrıs,Jańa Zelandııa azamaty:Mońǵolııaǵa alǵash ret kelýim. Kún óte sýyq eken. Alaıda búgingi shara sondaı kóńildi, ystyq yqylaspen ótip jatyr. Búrkitpen ań aýlaý týraly alǵash «Búrkitshi qyz» derekti fılminen tanysyp, sol arqyly elestetetinmin. Búgin kózben kórgenime qýanyshym sheksiz. Mońǵol jurtshylyǵy, sonyń ishinde qazaq halqynyń mádenıeti jaıly az da bolsa maǵlumat aldym.
Búrkitshiler toıy qarsańynda jilik syndyrý, at ústinen sadaq atý qatarly qyzyqty saıystar da uıymdastyryldy.
Búrkit festıvalin uıymdastyrý, ony halyqaralyq deńgeıde nasıhattaý sharalarynyń nátıjesinde, sońǵy jyldary Baıan-Ólgeıge baratyn týrıster sany kúrt ósti. Týrızım salasy mal sharýashylyǵy arqyly ómir súrip otyrǵan, qazaq halqynyń turmysyna ózindik jaqsy yqpalyn tıgizýde. Sondyqtan bul retki «Búrkitshiler toıyn» uımdastyrǵan Mońǵolııa Úkimeti men Ulanbatyr qalasynyń Ákimshiligine toıǵa qatysqan qazaq halqynyń ókilderi alǵys bildirdi. Olar festıvaldiń jalǵasatynyna senimdi ekenderin bildirdi.
Materıal MONTsAME aqparattyq agenttiginen alyndy.
Avtory: Ch.Arıýnbold
Sýretter: B.Chadraabal
Mońǵol tilinen tárjimalaǵan: Qýat Ýathanuly
