Ýkraınaǵa qatysty Bitim josparynyń Jeneva nusqasy kimge tıimdi
ASTANA. KAZINFORM – AQSh, Eýropa jáne Ýkraına delegatsııalarynyń Jenevadaǵy jańa beıbitshilik jospary jónindegi kelissózi 23 qarashada aıaqtalǵanymen jaýaptan suraq kóp bolyp tur. Ásirese amerıkalyq tarap usynǵan jobanyń 28 tarmaǵyna Jeneva kelissózi qandaı ózgeris engizgeni beımálim qalyp otyr.
AQSh-tyń qysymy kútken nátıjeni bere me?
Reseı Prezıdenti Vladımır Pýtınniń ókili Kırıll Dmıtrıev AQSh prezıdenti Donald Tramptyń ókili Stıv Ýıtkoffpen birge osy jospar avtorlarynyń biri dep ataldy. Bul qujatty Máskeý qabyldamasa, Vashıngtonnyń kelesi qadamy qandaı bolmaq?
28 tarmaqtan turatyn beıbit retteý jobasynyń paıda bolý faktisin de, AQSh-tyń Ýkraınaǵa ol jobany 27 qarashaǵa deıin qabyldaý kerektigi týraly talap qoıýyn da, sózsiz, beıbitshilikti májbúrleý formatyndaǵy qysym saıasaty dep qarastyrýǵa bolady. Al qazan aıynda D.Tramp Reseıdiń «Rosneft» jáne «Lýkoıl» kompanııalaryna qarsy óte aýyr sanktsııalar engizgen. Endi qysym Ýkraınaǵa túsip otyr.
Ýkraına prezıdenti Vladımır Zelenskıı 21 qarashada shuǵyl úndeý jasap, «Ýkraına qıyn tańdaýǵa tap kelýi múmkin» ekenin aıtty. Taıaqtyń bir ushynda 28 tarmaqty joba bolsa, ekinshi ushynda óte qıyn qysty ótkerý, odan keıingi qaýipter» turǵanyn málimdedi. Ol AQSh usynysynan bas tartý negizgi qoldaýdan aıyratynyn tuspaldaǵanmen, shegelep te aıtpady.
Jospar kimnen shyqty?
Trampqa bul jospardyń aıasynda pikirtalas bolǵany qajet emes edi. Óıtkeni pikirtalas bastala qalsa, qısynǵa syıymdy qarsy ýájder men túıtkildi suraqtar qarsha boraıtynyn jaqsy túsindi. Sondyqtan Ýkraına prezıdentine sharttardy qabyldatý úshin «atty áskerdi» paıdalanyp baqty.
Biraq Kıev Eýroodaq elderiniń qoldaýymen egjeı-tegjeıli talqylaý taktıkasyn alǵa tartyp, onyń aıaǵy Jeneva kelissózine ulasty.
Qujat qandaı jaǵdaıda paıda boldy? BAQ-taǵy málimetterge súıensek, ony Ýıtkoff, Dmıtrıev jáne Tramptyń kúıeý balasy Djared Kýshner jazǵan. Amerıka tarapynan qatysqan eki avtor da Trampqa óte jaqyn adamdar. Degenmen jospardy ázirleýge AQSh Memlekettik departamenti qatysty ma, álde sońǵy kezeńde qosyldy ma, sol mańyzdy bolyp tur.
The Financial Times gazetiniń habarlaýynsha, Memlekettik hatshy Marko Rýbıo Jenevaǵa sapary qarsańynda senatorlarmen kezdesip, jospardy Ýıtkofqa reseılikter tabystaǵanyn, AQSh ony Ýkraınaǵa kórsetkenin aıtqan. Muny maqala avtory respýblıkashyl senator Maık Raýnds pen táýelsiz senator Angýs Kıngke silteme jasap málim etti. Osydan keıin Rýbıo X jelisinde «beıbit usynysty AQSh ázirlegeni» jáne «kelissózdiń berik negizi retinde usynylyp otyrǵanyn», shart mátini eki taraptyń da usynysy negizinde túzilgenin jazdy.
Týrasyn aıtqanda Rýbıo senatorlardyń sózine de, qujattyń mátinine de jaýapty emestigin ashyp aıtty. Muny ol senatorlarmen aradaǵy áńgimeniń tarap ketýine sanaly túrde jol bergen dep baǵalaýǵa da bolady. Bul boljam rastalsa, jospardy ázirleýge Memlekettik departament qatyspaǵan bolyp shyǵady.
Jeneva jıyny ne berdi?
Jenevadaǵy kelissóz barysynda kelisim jobasy ózgeristerge ushyrady. Onyń qorytyndysy boıynsha «Taraptar beıbitshilik jónindegi jańartylǵan jáne pysyqtalǵan negizdemelik qujat ázirledi». Mundaǵy tıek sóz – «jańartylǵan» qujat.
Jospardy qabyldatý baǵytyndaǵy qadamdar bıýrokratııalyq reńk alyp, Ýkraınanyń ǵana emes, Eýropanyń ustanymy da esepke alyndy. Frantsııa prezıdenti Emmanýel Makron «AQSh-qa bul qaqtyǵysty sheshý úshin eýropalyqtardy tartý da qajet» ekenin aıtty. Bul Eýropanyń atalǵan bitim josparynyń paıda bolý tarıhyna narazy ekenin kórsetip bergendeı.
Árıne, Jenevadaǵy kelissóz qujattyń bastapqy mátinine óte úlken ózgerister engizilgenin bildiredi. Atap aıtqanda, Ýkraına armııasynyń sany men Zaporoje atom elektr stantsııasyn paıdalaný máselesine túzetýler engizilgenge uqsaıdy. Sonymen birge, Donetsk oblysynyń Ýkraınanyń baqylaýynda qalǵan aýmaqtaryn berý týraly eń sezimtal másele, sondaı-aq onyń NATO-ǵa kirmeý týraly ýaǵdany Konstıtýtsııa arqyly bekitý sııaqty máseleler Tramp pen Zelenskıı arasyndaǵy betpe-bet kezdesýde talqylanatyn boldy. 24 qarashada taraǵan aqparatta jospardyń 28 tarmaǵynan 19-y ǵana qalǵany aıtylyp qaldy. Trampqa osynyń bárin salmaqtap, Reseımen taǵy bir pysyqtap alý úshin ýaqyt kerek bolatyny daýsyz.
Ári qaraı ne bolady?
Jenevada jasalǵan túzetýlerdi Reseımen pysyqtaý qajet bolatyny anyq. Pýtın 21 qarashadaǵy Qaýipsizdik keńesiniń otyrysynda jospardyń bastapqy redaktsııasyn «túpkilikti bitim kelisiminiń negizi bolýy múmkin» dep baǵalaǵan dedi. Ol redaktsııaǵa Jeneva túzetý engizgenin eskersek, dop qaıtadan Reseı tarapynda qalyp otyr. 24 qarashada Pýtınniń kómekshisi ıÝrıı Ýshakov Máskeý jospardyń Jenevada kúzelgen nusqasyn konstrýktıvti emes jáne jaramsyz dep sanaıtynyn málimdedi. Sondaı-aq, ol «Reseı tek AQSh-tan alǵan aqparatqa senetinin» atap ótti. Bul tuspaldardyń bári Máskeý Eýropa kúzegen redaktsııany maquldaýǵa daıyn emes ekenin ańǵartady.
«The Telegraph» gazeti men «Reuters» agenttigi jarııalaǵan málimetterge súıensek, bastapqy redaktsııada Ýkraına armııasynyń sanyn 600 myń áskermen shekteý usynylsa, Jeneva redaktsııasynda 800 myń dep kórsetilgen. Al 2022 jylǵy Stambýl kelissózinde Reseı Ýkraına áskerin 85 myń adammen shekteýdi usynǵan bolatyn.
Eýropalyqtar Ýkraınanyń NATO-ǵa kirý týraly tarmaǵyna da ózgerister engizgen sııaqty. Eýropalyqtar Reseıdiń buǵattalǵan aktıvterin paıdalaný týraly tezıske de shúılikken syńaıly. Olar bul aktıvter Reseı Ýkraınaǵa keltirgen shyǵyndy ótep bitkenshe, buǵattan bosatylmaý kerek degen ustanymda. Máskeýdi sanktsııadan bosatý máselesin de ár baǵyt boıynsha asyqpaı talqylaý kerektigin alǵa tartqan. Al bastapqy josparda sanktsııalardy alyp tastaý máselesi sózsiz tarmaq retinde kórsetilgen.
Alǵashqy redaktsııada orys tiliniń mártebesi men Máskeý Patrıarhatynyń Ýkraınanyń din qaýymdastyǵyna yqpalyn qaıtarý týraly aıtylsa, eýropalyq redaktsııada Ýkraınanyń dinı ıdeologııada erkin bolý kerektigi aıtylǵan.
Eýropalyqtar Donetsk oblysynyń ıesiz qalǵan Slavıansk, Kramatorsk qalalaryn Reseıge berý ıdeıasynyń ornyna óte mańyzdy tarmaq usyndy. Ol usynys – aýmaq týraly kelissóz maıdan syzyǵynan bastalý kerek. Bul Eýropa men Ýkraınanyń, AQSh-tyń áıgili ustanymyn qaıtalaıtyn tezıs.
Ýkraınada saılaý ótkizý týraly ereje de jumsartylǵan. Bastapqy josparda 100 kún degen naqty merzim aıtylsa, túzetilgen redaktsııada beıbit kelisimge qol qoıylǵannan keıin múmkindiginshe tezirek ótkizilýi kerek» degen joldar qosyldy.
Bitimge betburys
Munyń bári 100 paıyz dál aqparat emes ekeni túsinikti. Biraq BAQ-taǵy málimetter kelissóz birshama kúrdelengenin kórsetedi. Eń bastysy, taraptar bastapqy qatań pozıtsııalaryn birshama jumsarta bastady. Biraq qaı jerge deıin jumsartatyny beımálim. Qysqartyp aıtqanda, kádimgideı saýdalasý bolyp jatyr.
Árıne, Tramptyń kútpegen sheshimder men áreketterge beıim ekenin umytpaý kerek. Degenmen mundaı tásil túbinde ustanymdardyń jaqyndasýyna ákelýi múmkin.
Eske salsaq, bir kún buryn Túrkııa prezıdenti Rejep Taııp Erdoǵan Reseı men Ýkraına arasyndaǵy tikeleı baılanystardy jeńildetetin barlyq bastamalarǵa kómek kórsetýge daıyn ekenin málimdegen edi.