Ýkraınadaǵy «Islam memleketiniń» ótý pýnktinen qazaqstandyq ustaldy
Keńesshi habarlaǵandaı, ÝQQ áriptes arnaıy qyzmettermen birlesip, Ýkraına men Túrkııa arqyly «Islam memleketi» halyqaralyq terrorlyq uıymy músheleriniń ótý arnalary jumysynyń jolyn kesýge baǵyttalǵan sharalardy júzege asyrady.
«Úshinshi maýsymda ÝQQ kóshi-qon qyzmetimen birlesip «Islam memleketi» múshelerine ýaqytsha baspana retinde paıdalanylǵan kezekti «ótý pýnktin» anyqtady. Tekserý barysynda 5 sheteldiktiń (RF 2 azamaty, Ózbekstan, Tájikstan, Qazaqstannan bir-bir azamattan) kim ekeni anyqtaldy», - dep habarlady Lýbkıvskıı. Ol sondaı-aq atalmysh sheteldikterdiń keıbiri terrorlyq qyzmetke qatystylyǵy bolýyna baılanysty Túrkııadan Ýkraınaǵa jetkizilgenin aıtty. Qalǵan sheteldikter Ýkraınaǵa taıaýda Eýropadan kelgen. ÝQQ derekterine súıensek, «Islam memleketiniń» músheleri Túrkııa arqyly Sırııaǵa ótý úshin jasandy tólqujatty kútip otyrǵan. Qabyldanǵan sharalar nátıjesinde úsh sheteldikke Ýkraınaǵa bolý merzimi qysqartylyp, qalǵan ekeýine qatysty eline májbúrli qaıtarý sheshimi qabyldandy. «Ál-kaıdamen» baılanysy bar «Islam memleketi» terrorlyq toby ıslam memleketi úkimet kúshterine qarsy soǵysqanda, basym kúshke ıe bolǵan. Irak pen Sırııanyń edáýir bóligin basyp alǵan ıslam memleketiniń keńinen jaıylýy sońǵy ýaqyttarda álemdik problemalardyń birine aınaldy. ÝQQ derekterine súıensek, 30 myńǵa jýyq sodyrdan turatyn top ózderi basyp alǵan aýmaqtarǵa «halıfat» quryp, yqpal etý aımaǵyn keńeıtýge tyrysýda. IM uıalary Lıvııada, Iemende, Baıaý Shyǵys pen Soltústik Afrıka elderinde qurylǵan.
