Úkimet iri munaı-gaz jobalaryn damytýdyń bes jyldyq keshendi josparyn bekitti
QR Úkimeti iri munaı-gaz jáne munaı-gaz-hımııa jobalaryn damytýdyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparyn bekitti. Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov tıisti qaýlyǵa qol qoıdy, dep habarlaıdy Kazinform Úkimettiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.
Qabyldanǵan keshendi jospar munaı-gaz, munaı-gaz óńdeý, sondaı-aq munaı-gaz-hımııa salalarynda 20 mańyzdy jobany iske asyrýǵa baǵyttalǵan. Jobalardy iske asyrýǵa $37,3 mlrd kóleminde ınvestıtsııalar tartý kózdelip otyr.
Atap aıtqanda, qujatta 2027 jylǵa qaraı Teńiz, Qarashyǵanaq jáne Qashaǵan ken oryndarynda munaı óndirý deńgeıin 105,5 mln tonnaǵa deıin jáne gaz óndirý deńgeıin 82,1 mlrd m3 deıin arttyrýǵa baǵyttalǵan iri munaı-gaz jobalaryn iske asyrý josparlanǵan.
Sonymen qatar Keshendi jospardaǵy gaz óńdeý zaýyttarynyń qurylysy ishki naryqtyń qajettilikterin qanaǵattandyrýǵa aıtarlyqtaı áser etetinin atap ótken jón.
Budan basqa ishki naryqty munaı ónimderimen qamtamasyz etý maqsatynda úsh jobany iske asyrý kózdelgen. 2029 jylǵa qaraı Shymkent MÓZ-inde óndiris qýaty 6-dan 12 mln tonnaǵa deıin artady dep josparlanyp otyr. Nátıjesinde elimizde jylyna 18 mln tonna munaı ónimderi óndiriletin bolady.
Óz kezeginde zaýytqa munaı jetkizýdi qamtamasyz etý úshin Keńqııaq-Atyraý munaı qubyryn jylyna 6 mln-nan 15 mln tonnaǵa deıin jáne Keńqııaq-Qumkól munaı qubyryn jylyna 10 mln-nan 20 mln tonnaǵa deıin keńeıtý jobalary iske asyrylatyn bolady.
Munaı-gaz-hımııa salasyna qatysty qýaty 9,1 mlrd m3 gaz tazartqysh kesheniniń ınfraqurylymdyq jobasymen qýaty 1,25 mln tonna polıetılen óndiretin birinshi ıntegratsııalanǵan gaz-hımııa keshenin salý sııaqty jobalardy iske asyrý munaı-gaz jáne hımııa ónimderin óndirý kólemin edáýir ulǵaıtýǵa, iri ınvestıtsııa tartýǵa jáne Teńiz ken orny shıkizatynyń barlyq áleýetin paıdalanýǵa múmkindik beretinin atap ótken jón.
Sonymen qatar geologııalyq barlaý jobalaryn iske asyrý jáne ken oryndaryn ıgerý aıasynda ınvestıtsııalardyń jalpy kólemi shamamen $10 mlrd-ty quraıtyn 7 joba kózdelgen.
Onyń ishinde Qalamqas-teńiz jáne Hazar ken oryndaryn óndirý jumystaryna daıyndaý, Óriktaý gaz kondensaty ken ornyn damytý, sondaı-aq Qaraton-Podsolevoı geologııalyq barlaý — negizgi jobalar.
