Úkimet búgin ekonomıkanyń 6 aıdaǵy naqty nátıjesin talqylaıdy
ASTANA. KAZINFORM – Búgingi Úkimet otyrysynda qańtar-maýsym aralyǵyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishteri qorytyndylanyp, respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylý barysy qaralady.
- Otyrys qorytyndysy boıynsha Úkimet basshylyǵynyń qatysýymen baspasóz konferentsııasy ótedi, - dep jazylǵan baspasóz-anonsta.
Úkimet otyrysy PrimeMinister.kz saıtynda, YouTube resmı arnasynda, Facebook áleýmettik jelisinde, sondaı-aq UKIMET Telegram-kanalynda tikeleı kórsetiledi. Baspasóz konferentsııasy da YouTube resmı arnasynda jáne Facebook áleýmettik jelisinde translıatsııalanady.
Aıta ketý kerek, shilde basynda Premer-Mınıstr Oljas Bektenov Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevqa el ekonomıkasyn ártaraptandyryp, ınfraqurylymdy jańǵyrtý baǵytynda qabyldanyp jatqan sharalar týraly esep bergen bolatyn.
Aıtýynsha, qazir el aýmaǵynda jalpy ınvestıtsııa kólemi 2,3 trıllıon teńgeden asatyn ári shamamen 20 myń jumys ornyn qurýdy kózdeıtin 45 iri ónerkásiptik joba iske asyrylyp jatyr.
Sondaı-aq ol egis basyndaǵylarǵa sýdy ýaqtyly jetkizý jumystary baqylaýǵa alynǵanyn málim etti. Sol úshin oblystarda óńirlik shtabtar jumys istep jatyr.
Prezıdentke egis naýqanynyń aıaqtalýy men jıyn-terim jumystaryna daıyndyq barysy baıandaldy. Bıyl respýblıka boıynsha 23,7 mıllıon gektar alqapqa egin egilgen. Jyl basynan beri aýyl, orman jáne balyq sharýashylyǵyndaǵy ónimder men qyzmetterdiń jalpy kólemi 4 paıyz ósken.
Úkimet basshysy Prezıdentke energetıkalyq jáne kommýnaldyq ınfraqurylymdy jańǵyrtý, tsıfrlyq transformatsııalaý jóninde aqparat usyndy.
Kezdesý sońynda Qasym-Jomart Toqaev ekonomıkada ınstıtýtsıonaldyq ózgerister jasaýǵa, óńirlerdi damytýǵa jáne ınvestıtsııa tartýǵa qatysty birqatar tapsyrma bergen bolatyn.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń aldyn ala derekteri boıynsha qańtar–sáýir aralyǵynda eldiń naqty jalpy ishki ónimi 6% ósken. Bul kórsetkish qańtar–naýryzdaǵy (5,6%) ósimnen joǵary jáne ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda (3,4%) eki ese jýyq artyq.
Onyń ishinde taýar óndirý kólemi 7,5%-ǵa artyp, ekonomıkanyń negizgi qozǵaýshy kúshine aınaldy. Ónerkásip óndirisi 6,4%-ǵa ósti, onyń ishinde óńdeý ónerkásibiniń ósimi — 7,2%.
Óndirisi artqan ónimder qatarynda kúnbaǵys maıy, un, qant, kúrish, tabıǵı ýran, benzın, dızel otyny, taýarlyq beton, tyńaıtqyshtar, bolat, shoıyn, jalpaq prokat, júk vagondary, dızel jáne temirjol lokomotıvteri bar.
Taý-ken ónerkásibiniń ósimi 7,1%-ǵa jetti (birinshi toqsanda — 6,1%), bul munaı óndirýdiń (8,8%), kómirdiń (11,2%) jáne metall rýdalarynyń (1,4%) ulǵaıýymen baılanysty.
Al maýsym aıynyń aıaǵynda Parlament palatalarynyń birlesken otyrysy ótip, Úkimet pen Joǵary aýdıtorlyq palatanyń 2024 jylǵy respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy týraly esepteri bekitilgen edi.