Túımebaevqa membaǵdarlamalardyń oryndalý barysy baıandaldy
Kún tártibine sáıkes, oblystyń 2016 jyldyń 9 aıyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndysy, «Nurly jol» jáne «Jumyspen qamtý - 2020» baǵdarlamalarynyń oryndalý barysy talqylandy.
Birinshi másele boıynsha sóz alǵan oblystyq ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý basqarmasynyń basshysy R.Múlkemanov, esepti merzim ishinde ónerkásip óniminiń kólemi 574,2 mlrd. teńgeni qurap, aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónimi 319,6 mlrd. teńgege, qurylys jumystarynyń kólemi 125,3 mlrd. teńgege jetkenin baıandady. Degenmen, basqarma basshysynyń aıtýynsha, óńirge ınvestıtsııa tartýda nátıje tómen. ıAǵnı 9 aıda negizgi qorǵa 240,8 mlrd. teńge ınvestıtsııa baǵyttalyp, 2015 jyldyń tıisti kezeńimen salystyrǵanda ol 82,4 paıyzdy qurady.
Kún tártibindegi ekinshi másele aıasynda oblystyq qurylys basqarmasynyń basshysy S.Polatov bıylǵy jylǵa josparlanǵan 14 nysannyń 7-eýinde qurylys jumystary óndiristik kestege saı júrip jatqanyn jetkizdi. «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha 9 jobany iske asyrý josparlanǵanyn aıtqan oblystyq energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń basshysy M.Maraıym bólingen qarjynyń 96 paıyzǵa ıgerilip, belgilengen jumystar jyl sońyna deıin tolyq oryndalatynyn baıandady.
Selektorlyq otyrysta «Jumyspen qamtý - 2020» baǵdarlamasynyń oryndalý barysy boıynsha baıandama jasaǵan oblystyq jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń basshysy Á.Temirbaeva jyl basynan beri 54570 adamǵa baǵdarlama qatysýshysy retinde qoldaý kórsetilgenin habarlady. Onyń ishinde, 19965 adam ózdiginshe jumyspen qamtylyp, jyldyq jospar 113 paıyzdy quraǵan.
Baıandamashylardy muqııat tyńdaǵan oblys ákimi kún tártibinde qaralǵan árbir másele boıynsha sala jetekshilerine naqty tapsyrmalar júktedi. Janseıit Qanseıituly ekonomıkalyq ındıkatorlar boıynsha jumystardyń tıisti deńgeıde oryndalyp, oblysqa qarjy tartýda ınvestorlarǵa jaǵdaı jasalý qajettigin atap ótti. Qurylys nysandaryn salyp, kommýnaldyq júıelerdi retteýde merziminen keshikken merdigerlerdi anyqtap, jalpy tizimnen shyǵarýdy júktedi. Sondaı-aq, jumyspen qamtý máselesinde berilgen tapsyrmalar oryndalmaı jatqan aýdan, qalalardyń tizimin jasap, ákimdiktiń apparatyna berýdi mindettedi.
