Túrkistanda oqyp júr talaı túrki balasy…
ASTANA. KAZINFORM — Ejelgi ıAssy shaharynyń ornynda damyp jatqan Túrkistan qalasy keıingi jyldary qaıta túlep, túrki áleminiń rýhanı jáne bilim astanasyna aınala bastady. Ahmet ıAsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti sol mıssııany jalǵastyryp, stýdentterdi zamanaýı ǵylym men dástúrli bilimniń toǵysynda tárbıelep keledi.
QR Prezıdentiniń teleradıokesheni ýnıversıtet jaıly «Shamshyraq» derekti fılmin usyndy. Táýelsizdiktiń tól qurdasy Ýnıversıtet halyqaralyq yntymaqtastyqty damytyp, jasandy ıntellekt, ınjenerlik jáne gýmanıtarlyq baǵyttarda jetekshi zertteýler júrgizip, túlekterin álemdik deńgeıde básekege qabiletti mamandarǵa aınaldyrady. 1991 jylǵy 6 maýsymda Túrkistan tórinde Qoja Ahmet ıAsaýı atyndaǵy memlekettik ýnıversıtettiń irgesi qalandy. Bir jyldan keıin Qazaqstan men Túrkııanyń kelisimimen oqý ornyna «halyqaralyq ýnıversıtet» mártebesi berildi. 1992 jyly Ankarada jasalǵan úkimetaralyq kelisim negizinde ýnıversıtet HQTÝ bolyp qaıta quryldy.
Rektor Janar Temirbekova ýnıversıtettiń táýelsizdiktiń tól qurdasy ekenin aıtady.
— Ásirese sońǵy 5 jyl bizdiń ýnıversıtet úshin asa mańyzdy. 2021 jyldyń naýryzynda Túrkistan Túrki memleketter uıymynyń beıresmı sammıtinde «túrki áleminiń rýhanı astanasy» statýsyn aldy, — deıdi bilim ordasynyń basshysy.
Ýnıversıtette 30-dan astam túrkitildes eldiń stýdentteri bilim alyp júr. Onyń kóbi Túrkııa men Ázerbaıjannan, ıAkýtııadan keledi. Apaly-sińlili Zehra, Esra jáne Lala Azızovalar (Ázerbaıjan) ıAssaýı ýnıversıtetin bilim sapasyna qyzyǵyp tańdaǵandaryn aıtty.
— Bolashaq mamandyǵymyzdy jaqsy meńgerip shyǵýda osy bilim ordasy óte úlken múmkindik beredi. Óıtkeni munda bilim sapasy óte jaqsy, — deıdi olar.
Al Túrkııadan kelgen Eldar Gýseınov stýdenttik shaǵyn basqa memlekette ótkizgisi kelgenin, qyry tańdaý baýyrlas eldiń kóne shaharyna túskenin jasyrmady.
— Negizi maǵan bul ýnıversıtettiń tis dárigerligin ázirletý strategııasy unady. Basqa memleketti de kórgim keldi. Tilimiz uqsas bolǵandyqtan dos tabý sonsha qıyn bolǵan joq, — deıdi ol.
Al Reseıdiń ıAkýtııasynan kelgen Nastıa esimdi stýdent Túrkistanda oqyp júrip qazaq tilin jaqsy úırenip alǵanyn aıtyp otyr.
— Bul ýnıversıtette qazaq tilin úırený arqyly óz tarıhyma jaqyndadym. Qazaq tilindegi sózderdiń ishinde eń unaıtyny — «qyzyl» sózi. Óıtkeni meniń týǵan mekenimniń ataýy da Qyzyl, — deıdi ol.
Shetelden kelgen talapkerler ıAsaýı stýdenti ataný úshin Kentaý qalasyndaǵy daıyndyq ortalyǵynda til úırenip, ıntegratsııanyń álippesin meńgeredi. Ǵylym men ınnovatsııa Kentaý kampýsy — tek til úıretý ortalyǵy emes, naǵyz ınnovatsııalar alańy. Munda jasandy ıntellekt pen ınjenerlik salalarǵa basymdyq berilgen.
Stýdent Islam Abdýlahadov oqý orny úlken muratqa qurylǵan jobalardy iske asyrýǵa qoldaý bildiretinin aıtady.
— Ýnıversıtetim úlken múmkindikter berdi. Bolashaqta óz jobamdy búkil Qazaqstandy qamtıtyn úlken proektsııa jasaýǵa baǵyttap otyrmyn, — dedi stýdent.
ıAssaýı ýnıversıtetiniń stýdentteri ChatGPT tárizdi qazaq tilinde sóıleıtin jasandy ıntellekt modelin jasap shyqqan.
Maıra án salady, shákirtter tamsanady
Bilim ordasynyń ashanasy kún saıyn myńdaǵan stýdentke sapaly taǵam usynady. Rektordyń orynbasary Elmıra Ydyrysova ýnıversıtet túlekteriniń jumysqa turý deńgeıi jyldan jylǵa ósip kele jatqanyn atap ótti. Tipti medıtsına men pedagogıkalyq baǵytta bilim alǵan túlekterdiń 80-90%-y jumys tapqan. Ýnıversıtettiń Óner fakýltetinde áıgili opera ánshisi Maıra Muhamedqyzy dáris berip júr. Al bokstan eki dúrkin Álem chempıony Sáken Bıbosynov osynda bilim alady.
— Ońtústik — talanttarǵa óte baı, adam resýrsy sapaly jer. Bálkim topyraǵynda qasıet bar shyǵar. Qazir Óner fakýltetiniń daıyndyq tobynda 18 bala bar. 18 ánshi daıyndap jatyrmyz dese de bolady. Erteń-aq osy jastar osy óńirdiń mádenıetine mazmun qosady, — deıdi ánshi.
Al Sáken Bıbosynov sport pen bilimdi qatar alyp júrý úlken jaýapkershilikti talap etetinin, sondyqtan ıAssaýı ýnıversıtetin tańdaǵanyn aıtty.
— Ýnıversıtet tarapynan ár jarystyń aldynda da, keıin de zor qoldaý kórip jatyrmyz, — dedi boksshy.
Oqý ornynyń stýdentteri 5 jyldyń ishinde bilim olımpıadalarynda 359 júlde alypty. Al ǵylymı jobalardy qarjylandyrý kólemi 5 jylda 30 ese ósken. 88 gektardy alyp jatqan botanıkalyq baǵy bar. Munda tek 50 myń túp aǵashy ósip tur. «Jasyl kampýs» tujyrymdamasy aıasynda kún energııasy men gıdrogen energııasy júıeleri qoldanylady.
Halyqaralyq baılanys ıAsaýı ýnıversıteti Túrkııadaǵy 208 ýnıversıtettiń 140-ymen kelisimge qol qoıǵan.
— Ahmet ıAsaýı ýnıversıtetiniń osy ýaqytqa deıin qalyptastyrǵan áleýeti Hadjettepe ýnıversıteti úshin, jalpy Túrkııa úshin asa mańyzdy. Biz osy jınaqtalǵan tájirıbeni ózara yntymaqtastyq aıasynda, qazirgi úrdister men ózekti taqyryptardy eskere otyryp, túrki dúnıesine baǵyttalǵan qos dıplomdy bilim berý baǵdarlamalary arqyly usynýdy maqsat etip otyrmyz, — deıdi Hadjettepe ýnıversıtetiniń dekany Uǵyr Sadıoǵly.
Túrkistannyń túlekteri Eýropa men Túrkııadaǵy ǵylymı ortalyqtarda qazaq tilin dáriptep júr. Mysaly, Mıkaıl Djengız Hadjettepe ýnıversıtetinde qazaqsha sabaq berip, keıin Germanııadaǵy Fraıbýrg ýnıversıtetinde oqytýshy bolǵan. Keıbir túlekter respýblıkalyq deńgeıdegi úlken laýazymdarǵa qyzmetke barsa, keıbir úzdikter týǵan ólkeni gúldendirýge atsalysyp jatyr. Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Ertaı Altaev — solardyń biri.
— Meniń kásibı jolyma ýnıversıtet úlken septigin tıgizdi. Bizben birge bitirgen túlekterdiń keıbiri Túrkııada úlken-úlken laýazymdarda jumys istep júr. Eki eldiń qarym-qatynasynyń nyǵaıýyna birden-bir septigin tıgizip júrgen adamdar solar, — deıdi sheneýnik.
Bedel men reıtıng Ýnıversıtettiń klınıkasy qaladaǵy 20 myńnan astam turǵynǵa qyzmet kórsetedi. Naýqas qabyldaıtyn 170 tósek-oryn bar. Eń kúrdeli degen otalardyń ózi osynda jasalady. Klınıka janynan qajettiligi bar stýdentterdi qoldaý ortalyǵy ashylǵan. Pedagog Gúlsara Toqqulova bul ortalyq erekshe stýdentterge naqty jaǵdaı jasap, ınklıýzıvti qoǵam qurýǵa úles qosyp otyrǵanyn maqtanyshpen jetkizdi.
Álemdegi ýnıversıtetter reıtınginiń deregi boıynsha ıAsaýı ýnıversıteti 2025 jyly Azııa kóleminde 193-orynǵa, Ortalyq Azııa boıynsha 9-orynǵa shyqty.
Ýnıversıtet rektory Janar Temirbekova halyqaralyq baılanystar bilim sapasyna áser etetine senimdi.
— ıAsaýı ýnıversıteti Orta Azııa ýnıversıtetteri arasynda alǵashqy bolyp Garvard ýnıversıtetimen birge keń kólemdi ortaq jobany iske asyrdy, — deıdi ol.
Qazir ıAsaýı ýnıversıtetiniń túlekteri memlekettik basqarý men ekonomıkanyń túrli salalarynda jemisti eńbek etip júr. Oqý ordasy Túrkistannyń rýhanı murasyn jańǵyrtyp, zamanaýı ǵylymmen ushtastyryp, túrki áleminiń bilim shamshyraǵyna aınalyp keledi.
Osyǵan deıin