Túrkistan oblysynyń turǵyndary kásip ashyp, tabysyn arttyryp jatyr
TÚRKІSTAN. KAZINFORM-Eńbek naryǵyn damytýdyń 2024-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy negizinde óńirde ótken jyly 1688 azamat qaıtarymsyz qarjyǵa ıe bolyp, kásip bastaǵan bolatyn. Al, bıyl 1793 turǵynǵa qaıtarymsyz grant beriledi dep kútilýde.
Memleket tarapynan bıznes bastaımyn degen jandarǵa búginde kóptegen qoldaýlar kórsetilip keledi. Sonyń biri, qaıtarymsyz grantty alyp kásip bastaǵan Túrkistan oblysynyń turǵyndary búginde mol tabysqa kenelip otyr.
Máselen, Saıram aýdanyna qarasty Ásilaryq aýylynyń turǵyny Nurjan Ýtegenov «2021-2025 jyldarǵa arnalǵan kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq joba sheńberinde jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa arnalǵan» baǵdarlama arqyly gratqa qol jetkizdi. Sodan, múgedektigi bar azamat qoıan sharýashylyǵyn damytýdy qolǵa aldy. Qajetti qurylǵylardy alyp, birden iske kiristi.
«Qazir kásip bastaımyn nemese kásibimdi ulǵaıtamyn degenderge memleket tarapynan túrli jaǵdaılar jasalynyp jatyr. Qaıtarymsyz memlekettik grant sonyń bir dáleli. Bul shaǵyn is bastaýǵa qarajaty joqtarǵa nemese qarajaty jetpegen belgili bir sanattaǵy azamattarǵa úlken kómek. Men qolymnan keletin kásibimdi memlekettiń osynaý kómegi arqyly bastaǵanyma óte qýanyshtymyn. Bul berekeniń bastaýy bolsa kerek» - deıdi ol.
Al, Túlkibas aýdanyna qarasty Shaqpaq aýylynyń turǵyny Farıda Sımbekova qulpynaı ósirip, kól kósir paıdaǵa kenelip otyr. Osy baǵytta qaıtarymsyz qarjynyń ıegeri atanǵan kásipkerdiń qaramaǵynda 2 adam turaqty jumyspen qamtylǵan.
«Aýylym «Batys-Qytaı – Batys-Eýropa» kúre jolynyń boıynda ornalasqandyqtan, qulpynaılarym ótpeı qalady degen qorqynysh joq. Odan qalsa, tosap shyǵaratyn tsehtarǵa satamyn. Aldaǵy ýaqytta jylyjaı aýmaǵyn úlkeıtip, jemisterdiń birneshe túrin ósirip satýdy qolǵa almaqpyn. Jalpy, qandaı kásip bolsyn qajyrly eńbekti qajet etedi. Al, baǵbandyq degenińiz tipti mańdaı termen atqarylatyn aýyr jumys» - deıdi Farıda Sımbekova.
Báıdibek aýdanynyń turǵyny Gúlgúl Tapenova memlekettik baǵdarlama arqyly óz hobbıin kásipke aınaldyrdy.
Múgedektigi bar azamatsha grantpen bólingen qarajatqa sheberhanaǵa qajetti tigin mashınalary men onyń qosalqy bólshekterin satyp alǵan. Qazir quraq kórpe men qyz jasaýyn tigip, satýǵa shyǵaryp otyr. Eńbek adamyna arnaıy tapsyrys berýshilerde kóp.
«Aýqymdy tapsyrystar qabyldaý úshin úlken tseh óndirisi deńgeıge jetý qajet. Qazir sol baǵytta jumys istep jatyrmyn. Kásip bastaýǵa kómek bergen memleketimizge aıtar alǵysym sheksiz»-deıdi ol.
Maqtaaral aýdanyna qarasty Atakent kentiniń turǵyny ıÝrıı Dıdenko «Qus sharýashylyǵy» qyzmetimen aınalysyp keledi. Kásipker 2023 jyldyń naýryz aıynda óz bıznes jobasyn usynyp, komıssııa sheshimimen qaıtarymsyz 1 mln 380 myń teńge alǵan. Sodan, qajetti vakým, ınkýbator sekildi kerekti qural jabdyqtardy satyp aldy.
Qazirgi tańda ıÝrıı Dıdenko óz úıinde buqtyrylǵan qus eti, grıl, qus etinen shujyqtar jasap aýdan turǵyndaryn tabıǵı qospalarsyz et ónimderimen qamtamasyz etip, kásibin dóńgeletip keledi.
