TÚRKSOI halyqaralyq uıymynyń basshylyǵy jazýshy Á.Kekilbaevtyń qazasyna baılanysty kóńil aıtty
«Ábish Kekilbaev - qazaq rýhanııatynyń mıýaly báıteregi, qazaq ádebıeti, sóz óneriniń saıypqyrany, túgel túrki jurtynyń maqtanyshy. Ol óz ómirin ult ónerin zerdeleýge, ult rýhanııatyn zertteýge arnaǵan edi. Tarıh tamyrlaryna tereń boılap, tyń dúnıelerge qalam terbetip, kesek-kesek shyǵarmalar jazdy. Halqymyzdyń jadynda máńgi-baqı qalatyn týyndylary arqyly bıik belesterge jetip, qaıtalanbas qoltańbasymen iz qaldyrdy. Túrki mádenıeti men sóz óneriniń damýyna eleýli úles qosty. Qalamynan tamǵan kórkem dúnıeleri shet tilderge, sonyń ishinde týys túrki tilderine aýdaryldy. Ol tereńdigimen, erekshe fılosofııalyq kózqarasymen, bilimdiligimen erekshelenetin taý tulǵa edi. Halqymyzdyń mádenıeti men ónerin, ádebıeti men tarıhyn nasıhattaý isine shyn berilgen adal azamat edi. Elimizdiń táýelsizdik tuǵyrynyń bekı túsýine orasan zor qyzmet etti. Ásirese, bizben qurdas bolǵan zamandastarymyzdyń ulttyq rýhyn oıatty. Shyǵarmashylyqtyń shabyt kózine aınaldy. Ult deıtin qasıetti uǵymdy sanamyzǵa sińirip, kóńilimizge uıalatty. Asqan adamgershiligimen, tereń týyndylarymen, keskindi qaıratkerligimen ár býynǵa úlgi boldy, ónegeli ómir súrdi. Sondyqtan aǵamyzdyń jaryq juldyzy keıingi urpaqqa óshpes úlgi bola beretinine kámil senemin. Syılas inisi retinde aýyr qaıǵyǵa ortaqtyǵymdy bildire otyryp, otbasyna jáne barlyq týystaryna kóńil aıtamyn», dep jazady TÚRKSOI halyqaralyq uıymynyń Bas hatshysy Dúısen Qaseıinov kóńil aıtý hatynda.