Túrkııanyń aqparattyq portalynda Nazarbaev týraly maqala jarııalandy
Kólemdi maqalada Elbasy N. Nazarbaevtyń ómirbaıanymen qosa, onyń álemdik saıasattaǵy erekshe qurmetke bólengen tulǵa ekeni týraly aıtylǵan.
«Nursultan Nazarbaev Qazaqstan táýelsizdik alǵan 1991 jyldan beri eline basshylyq jasaýda. 1991 jyldan beri tek qana Qazaqstannyń emes, Túrki álemi men kóptegen eldiń de senimine ıe boldy. Halyqaralyq qoǵam ony beıbitshilikti jaqtaıtyn bir basshy retinde tanyp, qatty qurmetteıdi», - delingen túrkııalyq saıtta jarııalanǵan maqalada.
Ásirese, avtor Nursultan Ábishulynyń syrtqy saıasattaǵy adamgershilik teńdik ustanymy týraly keńinen toqtala otyryp, Qazaqstannyń BUU Qaýipsizdik Keńesiniń (BUU QK) turaqty emes múshesi retindegi «Astana protsesine» aıryqsha kóńil bólgen.
«...Nazarbaev syrtqy saıasatta birdeı ustanymnan góri ár memleketke tepe-teń qashyqtyqta bolýdy jaqtady. Kóp vektorly bir syrtqy saıasat júrgizýde. Bul kóp vektorly saıasaty sebepti Nazarbaev halyqaralyq qoǵamda «bitimger basshy» bolyp esepteledi. Barshaǵa málim, Nazarbaev Sırııa daǵdarysy men Sırııadaǵy gýmanıtarlyq tragedııanyń sheshimi úshin iske kiristi. Reseı, Iran jáne Túrkııanyń qoldaýymen ótkizilip jatqan Astana protsesine qonaqjaılyq jasaıdy. Qazaqstannyń kelissózderge qonaqjaılyq jasaýy Sırııanyń mańyzdy akterleriniń biri retinde túrikmenderdi de Astana protsesine qosyp, bolymdy kózqaras qalyptastyrýda yqpaldy boldy», - deıdi avtor. Aıta ketken jón, bul maqala Atatúrik Ýnıversıteti Halyqaralyq qatynastar kafedrasy ǵylymı-zertteý qyzmetkeri Djemıl Doǵach Ipektiń saraptamasynan aýdarylypty. Nazarbaev Túrki áleminiń til men álipbı odaqtastyǵy úshin kúsh salǵan basshy, dep baǵa beredi avtor. «...Birneshe aı buryn Qazaqstanǵa bardym. Qazaqstandaǵy ózgeris pen jańalyqtardy kórý múmkindigim boldy. Nazarbaev qazirgi zamannyń tynys-tirshiligin óte jaqsy eskergen prezıdent. Bul baǵytta Nazarbaevtyń latyn álipbıine ótý tapsyrmasy asa mańyzdy. Nazarbaev 2025 jylyna deıin barlyq kitaptar, merzimdi basylymdar jáne resmı qujattardy latyn álipbıimen basyp shyǵarý kerektigin atap kórsetti. Bul sheshim Túrki áleminiń til men álipbı odaqtastyǵy úshin asa mańyzdy jáne strategııalyq ortaq bastama. Nursultan Nazarbaevtyń kózqarasy jáne strategııasymen túrlengen «Qazaq modeli» Túrki órkenıetinen nár alady. Osynyń arqasynda bul modelde «turaqtylyq» pen «ekonomıkalyq ósý» baıqalady...», - dep jazady avtor.
