«Túrkııada Iassaýı atynda 74 mektep bar» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 17 mamyr, seısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Qaı qoǵamda da dinniń alatyn orny aıtarlyqtaı. «Din - apıyn» degen keshegi keńestik kezeńde de ata býyn dástúrli dinimizden qol úzip, namazǵa jyǵylýdan nemese dinmen baılanysty berik ornyqqan ádet-ǵuryptardan jańylǵan emes.

Qazirgi jaǵdaı sál ózgesherek. Qýanarlyǵy - jastarymyzdyń ımandylyqqa bet bura bastaýy. Ókinerligi - musylmandyqqa jat basqasha kózqaras-ustanymdardyń paıda bolýy. Al qoǵamǵa dinı turǵydan jiktelý asa qaýipti. Osy oraıda «Egemen Qazaqstan» gazeti din salasyna baılanysty týyndaǵan saýaldaryna jaýap alý maqsatynda belgili qoǵam qaıratkeri Ómirbek Baıgeldini áńgimege tartqan.

«Naqty myna jerden bastaý aldy dep dóp basý qıyn. Táýelsizdik alǵan soń bes-on jyl shamasynda osyndaı keleńsizdik baıqala bastady. Shetelge baryp, sol jaqtaǵylardyń qarjysymen dinı bilim, tárbıe alyp kelgen jastardyń arasynda túsiniksiz aǵymnyń jeteginde ketkender boldy. Olar elge oralǵan soń keri ıdeıalaryn basqalarǵa tańǵysy keldi. Qarjylaryna oqytyp, jastarǵa basqasha dinı bilim men jat tárbıe bergender olardy óz múddesine paıdalanýdy maqsat tutyp, sanasyn búldirdi. Bóliný osylaı bastaldy.

Buǵan, árıne, bárimiz qarsy boldyq. Men kezinde «Qazaǵym, qaıda barasyń!» degen kólemdi maqala da jazdym. Shetten oqyp kelgen birqatar jas kıim kıisi, ózin ustaýy, dinı qulshylyq turǵysynan basqalardan erekshelenip, syrttan úırenip kelgen baǵytymen júrgisi keldi. Ony ózgelerge qatań talappen oryndatýǵa tyrysyp, osy arqyly olardyń quqyna qol suǵýǵa deıin bardy. Áýeli, aýyl-aýyldy aralap úgit aıtyp, onymen shektelmeı, qorqytýǵa da kiristi. Qarapaıym halyqty óz aıtqanyna kóndirý úshin dinı sharttardy kóldeneń tartyp, ózderi oqyp kelgen teris ıdeıamen iritip, ýlandyrýǵa kóshti»,-deıdi qoǵam qaıratkeri. Bul jaıynda «Dinı jiktelý- qoǵam úshin asa qaýipti qubylys» atty suhbattan tolyq oqı alasyzdar.

Bas basylymda «Temir tordyń arǵy jaǵynda da ómir bar» degen kólemdi maqala berilgen. «Túrme» degen sózdi estigende nebir adamnyń jany túrshigetini ras. Biraq eshkim de «temir torǵa qamalaıynshy» dep qylmys jasamaıtyndyǵy anyq. Alaıda bas bostandyǵynan aıyrylyp jatqandar jáne az emes. Óıtkeni, qanshalyqty qylmysty izgilendirý qolǵa alynsa da, sottalyp jatqandar taǵy kóp.

«Soǵan oraı temir torǵa qamalǵandar problemasy, olardy ustaý, eńbekpen túzeý sharalary, bostandyqqa shyqqan soń ómirge qaıta beıimdeý, jumysqa ornalas­tyrý, olardyń tártibin baqylaý jáne t.b. tolyp jatqan máseleler kópshilikti alańdatpaı qoımaıdy. Demek, qazirgi ýaqytta osy eńbekpen túzeý mekemelerinde ne tyndyrylyp jatyr, temir tordaǵylar nelikten narazylyq tanytady, ustaý jaǵdaılary qalaı, qandaı degen sekildi suraqtar qoǵamdaǵy túıtkilder men ke­leń­­siz­dikterge beıjaı qaraı almaıtyn adam­­dardy tolǵandyratyny sózsiz. «Jel tur­­masa shóptiń basy qımyldamaıdy» degen­deı, bir sebep bolmasa, eshkim de tek­ten-tekke zańsyzdyq oryn aldy dep at­tan salmaıtyny anyq. Endeshe, aınalasy berik te, záýlim dýalmen qorshalyp, onyń ústi myń dóńgelene buralǵan tikenek symdar­men kómkerilip, ushar basyna qarasań bas kıimiń jerge túserdeı turǵyzylǵan baqy­laý munaralary samsap, aldyna adamdar amal­syzdan baratyn terezeleri tar, ıakı joqtyń qasy kóringen túsi surǵylt ta sýyq ǵımarattar ne syr shertedi?»,-dep jazady maqala avtory.

***

«Aıqyn» gazetinde Q.A.Iassaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń Ókiletti keńesiniń tóraǵasy, professor Musa Iyldyzdyń suhbaty berilgen. «Qoja Ahmet Iassaýı ýnıversı­tetiniń óki­letti keńes tóraǵalyǵy aty­nan ıÝNESKO uıymynyń komıssııa­syna osy jyl Ias­saýı jyly bolyp atalsyn degen usynysy­myzdy bildirgen bola­tynbyz. 2015 jyldyń jeltoqsan aıyn­da bizdiń bul usynysymyz BUU-nyń jalpy komıssııasynda qaraldy. Ol ko­mıssııanyń jumysyna qatysqan Qa­zaqstan, Qyrǵyzstan, Ázirbaıjan el­deri bir aýyzdan qoldady. Osylaısha, ıÝNES­KO-ǵa múshe memleketterdiń qol­­­daýymen osy jyl Iassaýı jyly bo­lyp qabyldandy. Bıyl Qoja Ahmet­tiń ómirden ozǵanyna
850 jyl. Negizgi de­rekterde 1166 jyly ómir­den ótken de­linedi. Endi álemge tanytý maqsatynda ne jasaldy degenge kelsek, «Dıýanı hıkmet» bıyl bes tilde: shaǵataı, túrik, qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde Ankarada kitap bolyp basylyp shyqty. Oǵan 123 hıkmeti endi. «Dıýanı hık­metti» kórý jáne estý qabileti nashar jandarǵa arnap ta shyǵardyq Buǵan qosa Túrkııada jáne Qazaqstanda bir­neshe halyqaralyq sımpozıým, konfe­rentsııa, kongress jáne tanymdyq shara­lar ótkizýdi josparlap otyr­­myz. Sáýir aıynyń ortasynda Túrki­standa ótken kongreske Túrkııadan jáne álemniń bas­qa elderinen 200-ge tarta ǵa­lym qa­tysty. Al Ankarada ótken sımpo­zıým­ge Qazaqstan men Túrkııadan 80-deı ǵalym­ qatysty. Negizgi sharalar qyrkúıek, qazan, qarasha aılarynda ótkiziledi. Iassaýıdiń parsysha jazylǵan eki ma­qalasy jaqynda túrik tiline tár­jima­landy, endi ol qazaqsha jarııala­nady»,-deıdi ǵalym. Bul suhbat basylymda «Túrkııada Iassaýı atynda 74 mektep bar» atty taqyryppen jarııalandy.

Osy gazette «Áli eshkim kózirin ashqan joq» degen maqala berilgen. Atyshýly «Italııa týry» keshe ekinshi demalys kúnin ótkerdi. Qyzǵylt tústi jeıde úshin tartys endi ǵana bastalady.

«Astana» komandasy bul joly synǵa Vınchentso Nıbalıdi kóshbasshy retinde qosty. «Akýla» ótken jyly «Týr de Frans» pen «Výeltada» jurt súısiner óner kórsete alǵan joq. Tipti Ispanııa joldaryndaǵy jarysta aıypqa urynyp, synnan shyǵyp ta qaldy. Biraq myqtynyń aty myqty. Bir jolǵy, ıa bir jylǵy sátsizdigi úshin Nıbalı sııaqty darabozdan bas tartý aqymaqtyq bolar edi. Dál osy «Akýlanyń» qanatynyń astynda bir-eki jyl aınalasynda ǵana Fabıo Arý sııaqty myqty «kópkúndikshiniń» ósip shyǵýy da «Astana» saıasatynyń oń ekenin kórsetse kerek. Sondyqtan Nıbalı bıyl Italııa joldaryna «Astananyń» kóshbasshysy retinde qaıta shyqty.

«Ádettegishe ǵana emes, ústine Italııa chempıony ekenin bildiretin jeıde kıip júr. Demek, ony qaı jaǵynan qarasańyz da - jarystyń basty favorıti. 2013 jyly «Astanaǵa» osy «Djıronyń» bas júldesin alyp bergen sańlaq bıyl da sol jeńisin qaıtalaýǵa tyrysady»,-dep jazady basylym.

***

«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Turaqty tirkesti turpaıylaýǵa jol bermeý kerek» degen maqala basyldy. Biz oqyǵan qazaq tiliniń grammatıkalyq erejelerinde qalyptasqan turaqty sóz tirkesterin buzyp jáne ózgertip aıtýǵa da, jazýǵa da bolmaıdy dep tujyrymdalǵan edi. Ókinishke qaraı, qazir turaqty sóz tirkesterin, frazeologızmderdi qalaı bolsa solaı jaza salý, aıta salý beleń alyp ketkendeı.

«Oǵan mysal izdesek alysqa barýdyń qajeti joq. Teledıdardy qosyp qarasańyz da, keıbir jastar men jasamystardyń sóılep júrgen sózderine nazar aýdaryp, zer salsańyz da jetkilikti. Maqalamda sondaı mysaldyń birqataryna toqtalamyn. Birden eskerte ketetin jaıt, bul mysaldar jyldar boıy BAQ betterinen jınaqtalǵandyqtan onyń jarııalanǵan merzimi, siltemesi ózimde saqtaýly. Onyń barlyǵyn terip jatpastan, buzylǵan turaqty sóz tirkesterine kóbirek toqtalýdy jón kórdim»,-dep jazady maqala avtory.