Túrkııada turǵysy keletin sheteldikterge ruqsat berý tártibi ózgerdi - qazaqstandyqtar neni bilýi kerek
Túrkııada turýdy jáne jumys isteýdi kóp eldiń azamattary qalaıdy, olardyń qatarynda qazaqstandyqtar da bar.
Osy jyldyń qańtar aıynan bastap Túrkııada №6458 Immıgratsııalyq zańǵa engizilgen jańa túzetýler kúshine endi, sonymen qatar turýǵa ruqsat berý aımaqtary men jyljymaıtyn múlikke ınvestıtsııa kólemine qosymsha shekteýler engizildi.
Túrkııada týrıst retinde turýǵa ruqsat (jalǵa alý úshin) endi 6 aıǵa ǵana beriledi (buryn ol bir jylǵa beriletin). Bul ruqsattyń merzimin uzartý úshin sizge notarıaldy kýálandyrylǵan qoltańbasy bar jańa jaldaý shartyn usynyp, turýǵa ruqsat alý úshin qaıta ótinish berý qajet.
Túrkııaǵa kem degende bir ret barǵan týrıster osy elde birneshe aıǵa nemese jylǵa qalýdy armandaıdy. Bul rette túrik zańnamasy rezıdent elge baılanysty 2023 jyly memleketten sheteldik tulǵalarǵa 90 kúnge deıingi merzimge ketpeý quqyǵyn beredi. Máselen, qazaqstandyq azamattarǵa Túrkııada alty aı boıy 90 kúnge deıin vızasyz turýǵa ruqsat etiledi.
Sonymen qatar Qazaqstan azamattary úshin Túrkııada turýǵa ruqsat alýdyń birneshe senimdi joly bar.
Birinshi ádis – turýǵa ruqsat berilgen ashyq aımaqtardan jyljymaıtyn múlikti jáne kadastrlyq quny 75 myń dollardan asatyn jyljymaıtyn múlikti satyp alý negizinde.
Ekinshi jol – Túrkııadaǵy zańdy eńbek qyzmeti kezeńine jumys vızasy.
Alúshinshi ádisi– stýdenttik vıza. Ol úshin tildik kýrstardan mindetti túrde ótip, túrik joǵary oqý oryndarynyń birine túsý qajet. Budan ári shetel azamaty tıisti anyqtama alady jáne qujattardyń tolyq paketimen elde turýǵa ótinish beredi.