Túrkııada ınflıatsııa áli de eki tańbaly deńgeıde saqtalyp otyr

ASTANA. KAZINFORM – Túrkııa ekonomıkasyndaǵy ınflıatsııa kórsetkishi jyl saıyn tómendegenimen, aılyq mánde belgili bir ósim bar.

Túrkııa Statıstıka ınstıtýtynyń (TÜİK) málimetinshe, ınflıatsııa bıylǵy naýryz aıynda 2,46 paıyzdyq ósimin jalǵastyrdy, biraq bir jylda 38,1 paıyzǵa deıin tómendedi.

Bul rette Túrkııa azamattarynyń kúndelikti ómirine aıtarlyqtaı áser etetin azyq-túlik, kólik jáne turǵyn úı sııaqty sanattarda baǵa ósimi baıqalyp otyr. 

Azyq-túlik jáne energııa sııaqty turaqsyz sanattardy qospaǵandaǵy «negizgi ınflıatsııa» naýryzda 1,30%-ǵa ósti. Sońǵy 12 aıda jalpy ınflıatsııanyń 51,26%-ǵa ósýi baıqaldy.

Ótken aıda Túrkııadaǵy ınflıatsııanyń negizgi derekteri: 

•  aılyq ósim (2025 jyldyń aqpanymen salystyrǵanda): 2,46%; 
•  jyldyq ósim (2024 jylǵy naýryzben salystyrǵanda): 38,10%; 
•  sońǵy 12 aıdaǵy ósim: 51,26%.

Eldegi sońǵy oqıǵalarǵa baılanysty Túrkııadaǵy ishki saıası teńgerimsizdik el ekonomıkasyna qatty áser etip, Ortalyq bank úshin qosymsha qıyndyqtar týdyryp otyr. 

Sonymen qatar, sarapshylardyń baǵalaýynsha, ınflıatsııanyń belgili bir tómendeýi túrik bıliginiń ınflıatsııanyń joǵary qarqynyna qarsy kúrestiń jalǵasyn taýyp jatqanyn jáne baǵany turaqtandyrýǵa baǵyttalǵan ekonomıkalyq sharalardyń áserin tanytyp otyr. 

Eske sala ketsek, Túrkııada 19-25 naýryz aralyǵynda jappaı narazylyqtar kezinde 1879 adam ustalǵanyn jazǵan bolatynbyz.