Túrkııa Respýblıkasynda Atatúrikti eske alý kúni ótip jatyr

10 qarashada Túrkııada Túrik Respýblıkasynyń negizin qalaýshy Mustafa Kemal Atatúriktiń qaıtys bolǵanyna 85 jyl tolýyna arnalǵan sharalar ótýde, dep habarlaıdy Kazinform agenttiginiń tilshisi.

1938 jyly dál osy kúni Túrkııa óziniń qaharmanynan aıyrylǵan. Túrik Respýblıkasynyń birinshi prezıdenti jáne negizin qalaýshy Mustafa Kemal Atatúrik óz rezıdentsııasynda qaıtys boldy.

Sodan beri jyl saıyn 10 qarashada Atatúrik qaıtys bolǵan sátte, tańǵy saǵat 9:50-de búkil elde únsizdik mınýty jarııalanady. Osy ýaqytta joldarmen júrip kele jatqan jeńil kólikter, avtobýstar, poıyzdar toqtaıdy. Jergilikti turǵyndar teńizdegi kemeler de qozǵalysyn toqtatyp, ushaqtar ushýyn bir mınýt keıinge shegeretinin aıtady.

Atatúrik - qazirgi túrik memleketiniń negizin qalaýshy ǵana emes, sonymen birge HH ǵasyrdaǵy kórnekti halyqaralyq saıası qaıratker. Túrkııanyń halyq kósemi tusyndaǵy basty jetistikter eldiń egemendigin alyp, eýropalandyrýǵa baǵyttalǵan birqatar mańyzdy reformalardyń júrgizilýi boldy.

Ol latyn álipbıin engizip, musylmandyq mektepterdi taratyp, áıelder quqyǵy úshin kúresti. Eldi 1923-1938 jyldar basqarý kezeńinde Mustafa Kemal Atatúrik óz mindetterinen aınymaı, túrik qoǵamynyń áleýmettik, mádenı, ekonomıkalyq jáne saıası qurylymdaryna orasan zor ózgerister ákeldi.

Túrkııa Respýblıkasynyń negizin qalaýshy Gazı Mustafa Kemal Atatúriktiń Ankaradaǵy “Anytbakyr” kesenesinde uly memleket qaıratkeriniń qaıtys bolǵanyna 85 jyl tolýyna arnalǵan resmı shara ótti.

Rásim saǵat 08:50-de Túrkııa prezıdenti Rejep Taııp Erdoǵan bastaǵan joǵary laýazymdy tulǵalardyń Atatúrik kesenesine aparatyn “Aslanly Iol” (Arystan joly) alleıasy boıymen saltanatty túrde ótýinen bastaldy.

Erdoǵan Mustafa Kemal Atatúriktiń qorymyna qyzyl jáne aq qalampyr kúlderin qoıdy.

Saǵat 09.05-te – Atatúrik qaıtys bolǵan ýaqytta – jınalǵandar Túrik Respýblıkasynyń negizin qalaýshyny túlǵany bir mınýt únsizdikpen eske aldy. Budan keıin eldiń ánurany shyrqaldy.

Saltanatty shara sońynda Atatúrik kesenesi kelýshilerge esigin ashty.

Osy kúnderi oıyn-saýyq ortalyqtary, kóńil kóteretin oryndar jabylyp, memlekettik Týlar tómen túsiriledi.

Túrik Respýblıkasynyń negizin qalaýshyǵa qurmet pen Túrik Respýblıkasynyń negizin qalaýshynyń rýhyna qurmet retinde Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshiliginde de elimizdiń týlary tómen túsirildi.