«Túrkistanda jerlengen handar men sultandar» kitaby tanystyryldy
«Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń baspasóz qyzmeti taratqan málimetterge qaraǵanda, tarıhı kitaptyń tusaýkeser rásimi Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalalary aıasynda jáne el Táýelsizdigi kúni qarsańynda uıymdastyrylǵan «Mýzeı túni» sharasynda ótti.
Jıynǵa qatysqan ǵalymdar men tarıhshylar tarıhı mindetterin abyroımen atqaryp, esimin keleshek urpaqqa úlgi-ónege etip qaldyrǵan, Túrkistanǵa jerlengen qazaqtyń handary men sultandaryna arnalǵan kitaptyń jaryqqa shyǵýymen quttyqtady.
Kitapta óz zamanynda eldi bılep, ónegeli isterimen, el qorǵaǵan batyrlyǵymen, ádiletti bılik aıtqan sheshendigimen daralanǵan Túrkistanda jerlengen qazaq handary men sultandarynyń ómir joly, qoǵamdyq qyzmeti baıandalǵan. Sonymen qatar, tarıhı tulǵalardyń Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine jerlenýi týraly málimetter, qujattar, derekter men qoryq-mýzeı qorynda saqtalǵan handar men sultandarǵa qatysty qundy jádigerlerdiń sýretteri ornalastyrylǵan.
Búginde tarıhı derekter boıynsha Túrkistanda qazaqtyń 21 hany máńgilik qonys tapqan.
Aıta ketsek, Qazaq handarynan Túrkistandy astana dep jarııalaǵan Esim han alǵash bolyp Túrkistanǵa jerlengen. Odan keıin qazaqtyń úsh júzine bıligi júrgen Jáńgir, Táýke, Qaıyp, Bolat, Ábilmámbet jáne uly hanymyz Abylaı syndy handardyń múrdesi de qasıetti jerge qoıyldy. Olar týraly óz zamanynda tarıhı jyrlar men shejireli tarıhtar jazylyp, halyq arasyna keńinen taralǵany barshamyzǵa aıan. Sonyń biri qazaq bıleýshileri týraly jazylǵan Qadyrǵalı Jalaıyrıdyń jazbalary ótkenimiz jaıyndaǵy asa qundy tarıhı derek bolyp tabylady. Sondaı-aq, qazaq handary týraly ǵylymı bilimniń negizin HІH ǵasyrdyń ataqty ǵalymdary A.I.Levshın men V.V.Velıamınov-Zernovtyń qalaǵanyn ǵalymdar jaqsy biledi.
Basylymda qazaq handaryn taný men tanytýda eńbegi zor atalǵan tarıhshylarmen qatar, Q. Salǵarauly, M. Maǵaýın, J. Artyqbaev, B. Káribaev, E. Erofeeva, S.Joldasbaev, M.Tuıaqbaev, M. Qoja men H.Tursyn syndy otandyq ǵalymdardyń tarıhı zertteýleri paıdalanylǵan.
