Túrkistanda Názir Tórequlovtyń 125 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan konferentsııa ótti
Bul týraly OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti habarlady.
Qonaqtardyń qatarynda QR Syrtqy ister mınıstrliginiń erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi Jalǵas Ábildaev, Saýd Arabııasy elinen kelgen arab-orys aqparat ortalyǵynyń dırektory, professor Madjıd ıbn Abdýl Azaz at -Týrkı, QR UǴA-nyń Qurmetti akademıgi, halyqaralyq N.Tórequlov atyndaǵy qaıyrymdylyq qorynyń prezıdenti Ájdijappar Saparbaev, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Kahramon Radjabov, Tájikstan Respýblıkasy kásipkerlik jáne servıs ınstıtýtynyń professory Hotamov Namoz syndy túrki álemine tanymal ǵalymdar bar.
Kezdesý barysynda sóz alǵan oblys ákimi ǵylymı-tájirıbelik konferentsııanyń sátti ótýine tilektestigin jetkizdi.
«Búgin mine rýhanı astanamyz - Túrkistan qalasynda memleket jáne qoǵam qaıratkeri Názir Tórequlovtyń 125 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan «Alashtyń asyl perzenti» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııasyn ótkizgeli otyrmyz. Qazaqtan shyqqan tuńǵysh kásibı, bilikti dıplomat, elshimizdiń esimi kózi tirisinde-aq halyqaralyq deńgeıde tanylyp, joǵary baǵalanǵanyn bilemiz. Aldaǵy ýaqytta qaıratkerdiń dıplomatııalyq murasyn ǵylymı turǵydan zertteýge erekshe mán berýimiz qajet», - dedi Janseıit Qanseıituly.
Názir Tórequlov 1928-1936 jyldary sol kezdegi eń joǵary dıplomatııalyq ataq - KSRO Bas konsýly, Tótenshe jáne ókiletti ókil degen laýazymmen Keńes Odaǵynyń Saýd Arabııasyndaǵy elshisi qyzmetin atqarǵan. Segiz tildi jetik meńgergen ol Djıddada tirkelgen Batys Evropa elderi dıplomattarymen qoıan-qoltyq jumys istep, sol kezeńde týyndaǵan kúrdeli máselelerdi ońtaıly sheship otyrǵan. 
Kezdesý barysynda QR Syrtqy ister mınıstrliginiń erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi Jalǵas Ábildaev sóz alyp, oblys ákiminiń keýdesine Názir Tórequlov atyndaǵy tósbelgini taqty. Munan soń memleket jáne qoǵam qaıratkeri Qýanysh Aıtahanov, halyqaralyq N.Tórequlov atyndaǵy qaıyrymdylyq qorynyń prezıdenti Ájdijappar Saparbaevtar sóz alyp, búgingi sharanyń mańyzdylyǵyna toqtaldy.
Kezdesý sońynda oblys ákimi 60 jasqa tolyp otyrǵan fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, jazýshy, dramatýrg Joltaı Álmashulyn quttyqtap, syı-qurmet kórsetti.
