Túrkistan oblysyndaǵy qoǵamdyq qabyldaýda aıtylǵan máseleler sheshimin tapty
Qabyldaýǵa kelgen kentaýlyq Azamat Abdývaıtov ataýly áleýmettik kómekti tolyq ala almaı júrgenine shaǵymdandy. Bul turǵynnyń máselesi partııa baqylaýyna alynyp, Kentaýdaǵy jaýapty bólim basshysyna tapsyryldy. Shaǵymdanýshynyń jaǵdaıy týraly aıtylyp, másele sheshiletin boldy. Al, túrkistandyq Dastan Ysqaqov medıtsınalyq mekemeden ózine tıesili dári-dármek ala almaı júrgenin jáne múgedek qolarbasynyń talapqa saı emestigin aıtyp aryzdandy. Turǵynnyń ótinishin muqııat tyńdaǵan Beısenbaı Dáýletuly sol mezette demeýshiler arqyly qolarba máselesin sheship berdi. Sonymen birge dári-dármek alý máselesi de baqylaýda bolady. Turǵyn partııanyń qabyldaý bólmesinde Túrkistan qalasyndaǵy medıtsınaǵa jaýapty ókildermen kezdesip, túıtkildiń túıinin tarqatýǵa múmkindik aldy. Oblys ortalyǵynyń taǵy bir turǵyny Nurlan Ótegenov ta qolarbanyń sapasyz ári qolaısyzdyǵyn aıta keldi. Partııa fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary bul turǵynǵa demeýshiler arqyly qolarba alyp beretin boldy. Qos turǵyn da janashyrlyq tanytqan azamatqa alǵysyn aıtty. Beısenbaı Tájibaev osy derekterden múgedekter arbasynyń sapasyn baqylaý kerek ekenin nazaryna aldy.
Qoǵamyq qabyldaýǵa kelgen taǵy bir kelinshek úsh qyzdy jalǵyz ózi tárbıelep otyrǵanyn jetkizdi. Túrkistandyq Móldir Sársenbaeva áleýmettik jaǵdaıy tómenin, tipti dúnıege jaqynda kelgen qyzyna jórgekpul men járdemaqysyn ala almaı otyrǵanyn aıtyp shaǵymdandy.
Sebebi, qujat rásimdeýde qıyndyqqa tap bolǵan. Onyń ústine jol erejesin buzǵany úshin kishigirim ákimshilik aıyppuly da bar bolyp shyqty. Páter jaldap turatyn áıel temir-tersek jınap kún kóretinin aıtty. Partııa fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary jalǵyzbasty anaǵa tıisti kómek kórsetiletinin, memlekettik baǵdarlamalar arqyly tıisti jeńildigin alatynyn jetkizdi.
Túrkistan qalalyq jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bóliminiń jaýapty ókiline bul azamatshaǵa zań aıasynda kómektesý, komıssııa arqyly tekserýdi tapsyrdy.
«Qamqorlyq» baǵdarlamasyna engizý jóninde usynys bildirip, kómek suraı kelgen ananyń ákimshilik aıyppuly máselesin sol sátte sheship berdi. Jórgekpulyn jáne tıisti grantyn alyp, kásippen shuǵyldanýyna jaǵdaı jasalatynyn tilge tıek etti. Bul baǵytta jumys júrgiziledi den sendirdi. Osylaısha partııanyń qoǵamdyq qabyldaýyna kelgen turǵyndardyń máselesi óz sheshimin tapty.