Túrkistan oblysynda quny 2,5 trln teńge bolatyn 115 joba júzege asyrylady
Óńirde sonymen qatar sońǵy 2 jylda shaǵyn jáne orta kásipkerlikpen aınalysatyndardyń sany 15 myńǵa artyp, 141 myńǵa jetken.
2020 jyly oblys kásipkerleri quny 554 mlrd teńgeniń ónimin óndirgen.
Bıyl bul kórsetkshiti 900 mlrd teńgege jetkizemiz dep otyr. Máselen, oblys ortalyǵy bolǵaly beri Túrkistan qalasynda qurylys qarqyny báseńdegen emes.
Kıeli shaharda «mádenı-rýhanı» jáne «ákimshilik iskerlik oralyǵy» bolyp, eki baǵytta damyp keledi.
Kezinde Elbasy ózi qazyǵyn qaǵyp, josparyn syzyp bergen osy eki ortalyqtaǵy nysandardyń barlyǵy qazir aıaqtalyp, paıdalanýǵa berildi.
Odan bólek, munda turǵyn úı qurylysy da jandanyp keledi.
2019 jyly shaharda 150 myń sharshy metr turǵyn úı tapsyrylsa, al bıyl 390 myń sharshy metr turǵyn úı el ıgiligine beriledi dep josparlanǵan.
Budan bólek, jańa jobalar da júzege asyrylyp jatyr.
«Jańa jobalar bastalyp, 20 qabatty 2 turǵyn úıdiń qurylysy júrgizilýde. Odan bólek, 18 qabatty bıznes ortalyǵy jáne kaskatty 16 úıdiń qurlysy bastaldy. Jeke salýshylar esebinen 5 qabatty úıler, SPK arqyly da qurylys júrgizilip jatyr. Bıylǵy jylǵa oblys kóleminde 790 myń sharshy metr turǵyn úı alańyna tapsryýymyz kerek», - dedi oblystyq qurylys basqarmasynyń basshysy Toqtar Úsipalıev.
Túrkistan oblysy qurylǵan eki jarym jyldyń ishinde óńirge 3,5 mlrd teńge ınvestıtsııa tartylǵan. Bul 2008 jylmen salystyrǵanda 27 ese kóp.
Jeke ınvestorlardyń qarjysy esebinen Túrkistan qalasynda birneshe jobalar iske asyryldy. Jýyrda ǵana jańadan salynǵan halyqaralyq áýejaı iske qosyldy.
Hazret Sultan Airport-ynan Nur-Sultan men Almaty qalalaryna áýe reısteri ushýda.
Elimizdiń ózge qalalaryna, shet elderge, sonyń ishinde Túrkııanyń Ystambul qalasyna áýe reısteri ashyldy.
Halyqaralyq áýejaı saǵatyna 450 jolaýshyny qabyldap, jylyna 3 mln jolaýshyǵa qyzmet kórsete alady.
Áýejaıdyń ushý-qoný jolaǵynyń parametri barlyq áýe kemelerin qabyldaýǵa múmkindik beredi.
Elimiz táýelsizdik alǵaly birinshi boı kótergen zamanaýı áýejaıǵa avıatsııa salasyndaǵy halyqaralyq uıymdardyń, atap aıtqanda IKAO men IATA-nyń kodtary berilgen.
Jańa áýejaı túrki áleminiń altyn besigi – Túrkistan qalasyn álemniń iri qalalarymen jalǵastyratyn baılanys jelisine aınalmaq.
Oblys ortalyǵynda búginde sondaı-aq, bes juldyzdy qonaq úıler de boı kóterýde.
Sonyń biri retinde Hilton qonaqúıiniń alǵashqy jelisi Hampton by Hilton Turkistan qonaqúıiniń resmı ashylýyn aıtýǵa bolady.
«Bul eń aldymen strategııalyq mańyzdy salaǵa úlken úles. Týrızmdi damyta otyryp, Túrkistanǵa kelgen qonaqtar halyqaralyq deńgeıdegi qyzmetti qoljetimdi baǵamen paıdalana alady. Sonymen qatar, qonaqúı Túrkistannyń mádenı-rýhanı ortalyǵyna úılesimdi», - dedi Túrkistan oblysy ákiminiń birinshi orynbasary Arman Jetpisbaı.
Qonaqúı Túrkistannyń mádenı-rýhanı ortalyǵynda ornalasqan. ıAsaýı kesenesi jaqyn, Uly Dala ortalyǵy men Visit Centre Turkistan mańaıynda ornalasqan.
Syrtqy beti kóne ǵasyrdyń ǵımarattaryn eske túsiretin Marokko stılindegi eski qam kirpishten soǵylǵan. Orta ǵasyr men qazirgi dástúrlerdi sátti úılestire otyryp, qalanyń stılin tolyqtyra túsken.
Bir jyldyń ishinde boı kótergen qonaqúıdiń jalpy alańy Top Tobe jeke banket keshenin qosqanda 9000 sharshy metrdi quraıdy.
Standartty sanattaǵy 120 nómir bar. Múmkindigi shekteýli adamdarǵa arnaıy jasaqtalǵan bólmeler qarastyrylǵan.
Al, Hilton – quramyna ártúrli sanattaǵy 17 qonaqúı brendi kiretin dúnıe júzine áıgili qonaqúıler jelisi sanalady.
Endi birer kúnde Túrkistanda taǵy Orta Azııadaǵy teńdesi joq joba – Kerýen saraı kesheni paıdalanýǵa beriledi dep josparlanyp otyr.
Jalpy oblys qurylǵaly beri óńirde 100-den asa ınvest joba iske asyrylǵan.
«Ótken jyly Elbasymyz úlken jobany atap ótti, ol Túrkistan-Shymkent- Tashkent baǵytynda júrdek poıyzynyń qurylysyn bıyl bastaǵaly otyrmyz. Bul joba ekonomıkalyq turǵydan da, týrıstik baýyrlas eki elge de paıdasy kóp joba dep sanaımyz. Sebebi 7 mln týrıst Ózbekstannan keledi. Qazaqstanǵa nemese Ózbekstanǵa kelgen qonaq eki elge de ońaı jetýge múmkindik bolady. 1 saǵat 45 mınýtta Túrkistannan Tashkentke jetýge múmkinshilik bolady»,- dedi oblys ákiminiń orynbasary Meıirjan Myrzalıev.
Budan bólek, aımaqta 10 joba iske qosylyp, 6 joba jyl sońyna deıin aıaqtalady dep josparlanýda.
Sonymen qatar, oblysta aýyl sharýashylyǵy salasy qarqyndy damyǵan. Óńirde 1 myń gektarǵa jańbyrlatyp sýǵarý júıesi engizildi.
Munda mal azyq daqyldary ósiriledi. Ónim joba sheńberinde avstralııalyq tehnologııamen salynyp jatqan 10 myń basqa arnalǵan bordaqylaý alańyna jetkiziletin bolady.
«Avstralııalyq tehnologııanyń tıimdiligi – osynda bordaqylanyp otyrǵan maldar táýligine kemi 1-2 kg salmaq qosady. Óıtkeni jem malǵa pisirilip beriledi. 3-shi jobamyz 50 gektarǵa jylyjaı keshenin salý jobasyn bastap kettik. Qazir qarjylandyrýǵa qujattaryn daıyndap jatyr»,- deıdi oblystyq aýylsharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy Nurbek Badyraqov.
Aıta keteıik, Túrkistan oblysynyń sharýalary ótken jyly 730 mlrd teńge bolatyn 2,5 mln tonna ónim óndirdi.
Sóıtip respýblıkada 2-orynǵa shyqty. Jınalǵan ónimniń 105 mln AQSh dollary bolatyn, 1 mln tonnasyn eksportqa jóneltti.
Sondaı-aq respýblıka boıynsha et eksportynyń 75 paıyzy da osy óńirge tıesili. Ótken jyly óńir kásipkerleri 5 myń tonna etti shetelge shyǵardy.
Jalpy Túrkistan oblysynda 143 myń basqa laıyqtalǵan bordaqylaý alańdary jumys isteıdi.
