Túrkistan oblysynda el rýhanııatyna serpin beretin jobalar qolǵa alyndy
Oblystaǵy "Rýhanı jańǵyrý" jobalyq keńsesiniń jetekshisi Baqytjan Áshirbekovtiń aıtýynsha, atalǵan baǵdarlamanyń alty basymdyǵy, ıaǵnı básekelik qabilet, pragmatızm, ulttyq biregeılikti saqtaý, bilimniń saltanat qurýy, Qazaqstannyń revolıýtsııalyq emes, evolıýtsııalyq damýy, sananyń ashyqtyǵy negizinde 6 arnaıy joba ázirlenip, naqty is-sharalar júzege asyrylǵan. Jobalyq keńsede 46 joba ázirlenip, 168 is-shara qolǵa alynǵan. Máselen, "Týǵan jer" jobasy bastalǵaly beri 28 bilim mekemesi, 2 medıtsına mekemesi, 12 sport mekemesi, 15 mádenıet nysany, abattandyrý boıynsha 30 joba iske qosyldy. Al, Otyrar aýdany, Aqqum aýylynda metsenat Jorabek Tólegenniń demeýshiligimen jas sportshylar shynyǵatyn shaǵyn boks zaly ashylyp, paıdalanýǵa berildi. Sol sııaqty, Báıdibek aýdanynda demeýshi Oralbek Botbaıdyń qarjysynan 14,3 shaqyrym aýyl jolyna «Aqyldy sham» jelisi ornatyldy. Qazyǵurt aýdanynda demeýshi esebinen «Salham Jáńgirhan» men Jalańtós Bahadúrge arnalǵan babalar eskertkishi salyndy. Tólebı aýdanynda demeýshi esebinen «QAZAQSTOM» medıtsınalyq ortalyǵy ashyldy. Saıram aýdanynda 125 oryndyq balabaqsha paıdalanýǵa berildi. Báıdibek aýdanynda mektep túlekteriniń demeýshiligimen «Túlekter alleıasy» men «Estelik kitapshasynyń» shaǵyn arhıtektýralyq formasy ornatyldy. Atalǵan aýdanda sondaı-aq, ótken jyly "Qymyzmuryndyq" is-sharasy uıymdastyrylyp, ejelgi dástúrdi jańashyldyqpen jalǵastyrý isi júzege asyryldy. Shara kezinde saýmal, qunan qymyz, túnemel qymyz, han qymyz, qolóner buıymdary boıynsha baıqaýlar, sáıgúlikter jarysy ótti. Bul festıval jyl saıyn turaqty túrde uıymdastyrylyp, halyqaralyq deńgeıge kóteriledi degen senim bar.
Al, Túlkibas aýdanynda «Qyzyl kitapqa» engen qyzǵaldaq gúlin qorǵaý jáne sol aımaqtyń týrıstik áleýetin kóterý maqsatynda «Qyzǵaldaq festıvali» ótkizildi. Aýdannyń 90 jyldyǵyn atap ótý kezinde T.Rysqulov aýyldyq okrýginde qazaq halqynyń birtýar azamattary M.Tynyshbaev pen T.Rysqulovtyń jańa eskertkishteri ashyldy. Sondaı-aq, mereıtoıǵa qatysýshylar Túrkistan oblysynyń kıeli jerler geografııalyq kartasyna engen «Túrkibasy áýlıesi» kesenesimen tanysty. Budan bólek, Qazaqstannyń kıeli jerlerine engen óńirdegi 24 nysandy tanystyrý ári kıeli óńirdiń baı tarıhy men tańbaly tastaryn nasıhattaý maqsatynda «Tańbaly tastar - babalar izimen» atty ekspedıtsııa uıymdastyryldy. Oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń uıytqy bolýymen ótken eki kúndik týr barysynda jobaǵa qatysýshylar Báıdibek aýdanyndaǵy Boraldaı petroglıfteri men Aqmeshit úńgirine, Sozaq aýdanyndaǵy Ysqaq bab kesenesi men Arpaózen petroglıfterine, Sozaq kóne qalasy men Qarabýra kesenesine, sondaı-aq Kentaý qalalyq ólketaný mýzeıi baǵyttary boıynsha tarıhı jerlerdi aralady. Ótken jyly óńirde atalǵan baǵdarlama aıasynda birqatar kıno jáne anımatsııalyq týyndylar da jaryq kórdi. Máselen, «Saq» kınostýdııasy balalarǵa arnap «Kóne jetigenniń syry» atty 10 serııaly telehıkaıa túsirip, kórermen qaýymǵa usyndy. Budan ózge, «Kıeli Qazyǵurt», «Otyrardy qorǵaý», «Kúsh atasy - Qajymuqan», «Báıdibek bı» atty anımatsııalyq fılmderi respýblıkalyq jáne jergilikti telearnalarda kórsetildi. Sondaı-aq, «Uly Jibek jolyndaǵy eskertkishter» atty derekti fılm taspalanyp, kópshiliktiń nazaryna usynyldy. «Ordabasy - birlik týy» atty anımatsııalyq fılmniń túsirilimi aıaqtalyp, tusaýkeseri josparlanýda. Sonymen qatar, «Túrkistan», «Oqsyz» anımatsııalyq fılmderi men «Tóle bı» teleserıaly jaqyn arada kórermenge jol tartpaq.
Aımaqta budan ózge jańa kitaptar jaryq kórýde. Ótken jyly «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda shyǵarylǵan 10 kitaptyń tanystyrylymy ótti. Avtorlardyń qatarynda elge belgili qalamgerler Marhabat Baıǵut pen Hanbıbi Esenqarqyzy, Narmahan Begalyuly men Isa Omar, Mombek Ábdiákimuly men Esqara Toqtasynuly, Zahardın Qystaýbaı men Nurǵalı Qydyrbaev, Sársenbek Sahabbattar bar. Sonymen birge Dáýren Aımanbetov, Muqaǵalı Kenjetaı, Álimjan Álisher, Batyrhan Sársenhan, Núrken Nurǵazy, Súndet Seıitov, Maqpal Tórebek, Araılym Muratálıeva, Aqbota Beıbitbek jáne Gúlshyryn Jumabaı syndy jas aqyndardyń shyǵarmalary «Túrkistan túlekteri» degen kitapqa toptastyrylǵan.
Oblysta Elbasynyń maqalasynda aıtylǵan mindetterdi oryndaýǵa baılanysty atqarylǵan jumystar munymen shektelmeıdi. Máselen, atbegilikti, ańshylyqty, salt-dástúrdi nasıhattaý maqsatynda oblysta arnaıy festıvalder uıymdastyryldy. Shardara qalasyndaǵy sýqoıma jaǵalaýynda tuńǵysh ret ótken halyqaralyq «Safari Shardara» atty festıvalinde qonaqtar Qyzylqum óńiriniń tabıǵatymen keńinen tanysyp, qum qoınaýy men teńiz jaǵalaýyndaǵy túrli oıyn-saýyqtar men sporttyq jarystardy tamashalady. Túrkistan oblysynyń týrıstik áleýetin arttyrý maqsatynda uıymdastyrylǵan festıvalde qumdaǵy avtokólikter jarysy men kompozıtsııalyq «Rock racing» shoýy ótip, túıeshiler jarysy uıymdastyryldy. Jurt búrkit pen qarshyǵaǵa qus ildirip, túlki saldyrǵan saıatshylardyń halyqaralyq saıysyn tamashalady. Budan ózge, motobaıkerlerdiń motokross óneri, jelkendi qaıyq jarysy, akademııalyq esý túri, jaǵajaı voleıboly men fýtbol jarystary, balyq aýlaý saıysy ótti. Saıypqyrandar qazaqsha kúres, gır kóterý jarystary men bórenege órmelep shyǵý, qoshqar kóterý sekildi sport túrlerinen baq synady. Elbasymyzdyń aıtýly maqalasynyń «Túrki áleminiń besigi» dep atalatyn bóliminde Túrkistan qalasynda týǵan ıAsaýı babamyz ben Otyrardan túlep ushqan Ál-Farabı ǵulama týraly da aıtylǵan. Bul baǵytta da Q.A.ıAsaýıdiń tarıhı bolmysyn jahanǵa óz deńgeıinde tolyq tanytyp, nasıhattaý maqsatynda birqatar sharýalar atqarylmaq. Atap aıtqanda, Elbasy tapsyrmasy boıynsha, jańa Túrkistanda ıAsaýı mýzeıi salynbaq. Bul murajaıda ǵulama men onyń shet memleketterdegi shákirtteriniń eńbekteri qoıylady. ıAǵnı, ıAsaýı fenomenin joǵarylatyp, atyn asqaqtatý arqyly ǵylymdy ǵana emes, týrızmdi de damytý múmkindigi ashyla túsedi. ıAsaýı muralary keshendi túrde zerttelip, derekti jáne kórkem fılmder túsiriledi.
Sonymen qatar Túrkistan oblysyndaǵy «Saıram-Ógem» MUTP aýmaǵynda «Bul - bizdiń taýlar» atty taý festıvali uıymdastyrylyp, 3 bıik shyńǵa Tóle, Qazybek, Áıteke bıdiń esimi berildi. Buryn Stýdentov (3750 m) dep atalǵan shyń endi Áıteke bı shyńy dep atalsa, Kergelı ýzlovaıa (3787 m) shyńyna Qazybek bıdiń esimi berildi. Al, Roşına (3860 m) shyńy endi Tóle bı shyńy dep atalady.
El rýhyn kótergen festıvalde Qaraǵandy, Aqtóbe, Túrkistan oblystary men Shymkent qalasynan jınalǵan 30-ǵa jýyq alpınıstiń 15-i atalǵan shyńdardy baǵyndyrdy. Іs-shara barysynda velosherý, ulttyq oıyndardan saıystar, kontserttik baǵdarlama uıymdastyryldy. El aǵalary uly tulǵalar týraly derekter aıttty. Taý baýraıynda úsh bıdiń qurmetine as berilip, patrıottyq ánder shyrqaldy. Al, Ordabasy aýdanynda jazýshy, dramatýrg, qoǵam qaıratkeri Dýlat Isabekovtiń kitaphanasy ashyldy.
Kitaphana ári murajaı retinde salynǵan úıde Dýlat Isabekovtiń kitaptary men túrli marapattary, ómiri men shyǵarmashylyǵynan syr shertetin zattar qoıylǵan. Jazýshynyń jumys isteıtin jáne demalatyn bólmeleri de talapqa saı. Sonymen qatar, qazaq jáne álem jazýshylary men aqyndarynyń kitaptary bar. Jalpy sany 2500 kitapty jazýshynyń ózi tartý etken. Tólebı aýdanynda bolsa «Kaskasu» Halyqaralyq sýretshiler pleneri ótip, sýretshiler apta boıyna ózindik tabıǵı geografııalyq erekshelikterin jáne kóztartarlyq oryndaryn beıneleıtin halyqaralyq deńgeıdegi óner shyǵarmalaryn jasap shyǵardy. Sımpozıýmǵa Túrkııa, Qyrǵyzstan, Reseı, Ózbekstan, Ázerbaıjan elderinen jáne respýblıkamyzdyń Astana, Almaty, Oral, Aqtóbe, Atyraý, Pavlodar, Qaraǵandy, Taraz qalalarynan, sondaı-aq Túrkistan oblysynyń arnaıy bilimi bar kásibı 24 sýretshi qatysty. Olar bir jeti ishinde Túrkistan, Tólebı, Sozaq, Báıdibek, Otyrar, Ordabasy, Maqtaral, Jetisaı, Saryaǵash, Shardara aýdandaryndaǵy birqatar tarıhı - mádenı oryndarda bolyp, sondaǵy kórinisterdi qaǵaz betine túsirdi.
Jetisaı aýdanynda alǵash ret "Qaýyn fest" oblystyq festıvali ótti. Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jaǵyrýy» baǵdarlamasy aıasynda tuńǵysh ret ótkizilgen festıvalge oblystyń aýdandary men qalalarynan jáne elimizdiń ózge óńirlerinen de qonaqtar kelip qatysty. Aıtýly shara baqsha daqyldarynan óndiriletin ónim túrlerin kóbeıtip, kásipkerlikti damytý, baqsha ónimderin, tereń óńdeýdi qolǵa alý jáne dıqandardyń ózara tájirıbe almasýyna jaǵdaı jasaý maqsatynda uıymdastyryldy. Oblystyń barlyq qala, aýdandarynan qaýyn-qarbyz egýmen aınalysatyn sharýalar qatysqan festıvalde qaýynnyń 27 túrinen 30 tonna kóleminde baqsha ónimi ákelindi. Festıval barysynda kelýshilerge karvıng jáne qaýyn-qarbyz kórmesi usynyldy. Sondaı-aq, shara aıasynda tosap daıyndaýshylar saıysy, «Eń úlken qaýyn», «Eń dámdi qarbyz», «Eń tátti tosap», «Eń úzdik baqsha ónimderin usynǵan aýyl ákimdigi» atty nomınatsııalar boıynsha jarystar uıymdastyrylyp, bas júldege «temir tulpar» tartý etildi. Bir mezette jas mýzykanttardyń ekinshi «Shabyt» sherýi bolyp, oǵan oblys boıynsha 200 myńǵa jýyq oqýshy qatysty. Ótken jyldyń jeltoqsanynda Tóle bı aýdanynda «Taý samaly - Jan samaly» shańǵy festıvali ótip, aıtýly sharada halyqaralyq jarystarda top jaryp júrgen sportshylar men el chempıonattarynyń jeńimpazdary marapattaldy. Shańǵy festıvali óńirdegi tarıh shejiresine aınalǵan Túrkistan óńiriniń mártebesin ósirip, mereıin arttyrý maqsatynda uıymdastyryldy.
