Túrkistan oblys ortalyǵy bolǵaly beri 257 nysan salyndy

None
None
TÚRKІSTAN. QazAqparat - Túrkistan oblys ortalyǵy bolǵanyna da úsh jylǵa jýyqtady. Búginde óńir qarqyndy damýdyń jolyna túsip, kóne shahar jańa keıipke enip keledi.

Túrkistan oblysyn damytýdyń 2024 jylǵa deıingi ekonomıkalyq-áleýmettik bas josparyna sáıkes bir jarym trıllıon teńgege jýyq qarjy bólingen. Investıtsııa tartylyp, óńirdiń damýy aımaqqa oń áser etip jatyr. Sońǵy úsh jylda ınvestıtsııa kólemi eki jarym esege ulǵaıyp, jalpy ishki ónim 41%-ǵa artqan. Osylaısha Túrkistan túrki áleminiń naǵyz ortalyǵyna aınalyp keledi. Mádenı-rýhanı jaýhary ispetti shahar kemel sheshimmen jáne kelisti úlgimen, kórkem ónegemen órkendeý ústinde.

Al, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesi men janyndaǵy tarıhı oryndardy kórýge kelip jatqan týrıster sany kúnnen kúnge artyp otyr. Óıtkeni búgingi qalanyń tarıhı, rýhanı bolmysy bólek. Kóne shahar únemi Elbasynyń erekshe nazarynda ekeni belgili. Óıtkeni ony túletý jolynda talaı ter tógilip, túrli nysandar men saıabaqtar salyndy.

Kúni keshe ǵana elimizdiń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev qasıetti Túrkistan qalasyna jumys saparymen kelip, túrki áleminiń rýhanı astanasyn aralap kórdi. Birqatar jańa nysandardy ashyp, el ıgiligine tapsyrdy. Elbasy eń aldymen Qazaq handyǵyna arnalǵan memorıaldyq keshenniń ashylý rásimine qatysyp, «Uly dala birligi» atty kapsýlany saldy. Onyń ishinde elimizdiń túkpir-túkpirindegi qasıetti jerlerdiń topyraǵy jınalǵan. Keshende ıilgen 21 qanatty kórýge bolady.

Bul Túrkistanda jerlengen 21 handy bildiredi. Esim hannan Álıken hanǵa deıingi babalarymyzdyń esimderi men basqarǵan jyldary da jazylǵan. Sondaı-aq, Elbasy «Uly dala birligi» atty kapsýlany saldy.

Onyń ishinde elimizdiń túkpir-túkpirindegi qasıetti jerlerdiń topyraǵy jınalǵan. Jańa nysannyń baralefinde qazaq bıleriniń, qazaq danalarynyń kórkemsózderi qashalǵan. Sheńber tárizdes salynǵan pılondardaǵy granıttik taqtaıshalarǵa qazaq dalasyn basqarǵan 21 hannyń esimderimen qatar olardyń bılik júrgizgen jyldary da jazylǵan.

Osy rette Nursultan Nazarbaev jańa qalanyń salynýyna oblys ákimi Ómirzaq Shókeev pen ákimdik qyzmetkerleriniń atqarǵan jumystary aýqymdy ekenin atap ótti. Osy baǵytta josparlanǵan jobalardy júzege asyrýǵa atsalysqan azamattar men jaýapty maman qyzmetkerleriniń eńbegin erekshe aıtyp ótti.

«Shyndyǵynda, mundaı qarajat, mundaı kóńil júzdegen jyldyq tarıhy bar Túrkistanǵa eshqashan bólingen emes. Buǵan deıin Túrkistannyń 1500 jyldyǵyn atap ótkende «osy Túrkistandy bir kótersek» dep armandap edim. Alaıda ol kezde eldiń buǵan jaǵdaıy bola bermedi. Sol aralyqta memleket quryldy. Qazaqstandy nyǵaıtý men elimizdi dúnıejúzine tanytý kerek dep shapqylap júrdik. Endi ýaqyt keldi, 2018 jyldyń maýsym aıynda Shymkent qalasyn mıllıon turǵyny bar dep bólip, men Jarlyqqqa qol qoıdym. 2018 jyldyń aıaǵyna deıin uıymdastyrýmen, daıyndyqpen júrdik. Búkil Qazaqstandaǵy aýqatty jigitterdi jınadym, memleketke, ákimdikke tapsyrma berdim. Birinshi baǵdarlama jasadyq. Osylaısha Túrkistan oblysynyń bólingenine úsh jylǵa da jetken joq, 2019-20 jyldardyń ishinde 257 ǵımarat salyndy. Kórip otyrsyzdar. Sol kezben qazirgi kezdi salystyrýǵa bola ma? Jer men kókteı. Qazaqstannyń 30 jyldaǵy jetken jetistigi, eńbegi jer men kókteı», - dedi N.Nazarbaev 11 mamyrda Túrkistanǵa kelgen sapary barysynda.

Búginde Túrkistannyń tarıhı-mádenı ortalyǵy shyǵystyq stılde kórkeıip keledi. Mundaǵy nysandardyń bıiktigi keseneden tómen salynǵan. Al, ákimshilik iskerlik ortalyǵynda 7 jáne 9, 12 qabatty 89 turǵyn úı boı kóterýde. Qurylys jumystary 2050 jylǵa deıin josparlanǵan. Qalanyń ishi de jasyl jelekke oranǵan.Tuńǵysh Prezıdent atyndaǵy jáne ıAssy saıabaqtary jaıqalyp keledi.Kesene janynda qazaq halqynyń dástúri men mádenıetinen syr shertetin etno aýyl da boı kótergen. Elbasy olardy da aralap kórdi. Jańa nysan 18 ǵasyrdan kórinis beretin keshen Ahmet ıAsaýı kesenesiniń janynda ornalasqan. Etnoaýyl qazaq dalasynyń XVIII-XIX ǵasyrdaǵy ómirin beıneleıtin joba sanalady. «Áziret Sultan» mádenı qoryǵynyń býferlik aımaǵy men Ahmet ıAsaýı kesenesiniń bekinis qabyrǵasy, etnografııalyq murajaıdyń ortasynda oryn tepken. Interaktıvti etno-aýyldyń aýdany 16 myń sharshy metrdi quraıdy. Kesenege kelýshiler qazaq halqynyń baı mádenıetimen tanysyp, tipti kóne zattardy qoldarymen ustaı alady. Kóshpediler órkenıetinen kórinis beretin etnoaýyldyń aımaǵynda qazaq dalasyndaǵy tutas bir dáýir beınelengen.

Etnoaýyl arqyly XVIII-XIX ǵasyrdyń atomosferasyn kórsettik. Gastronomııalyq aımaqta Orta Azııa elderine tıesili aspazdyq ónerdi kórýge bolady. 7,8, 12 qanatty syndy barlyǵy 9 túrli ólshemdegi kıiz úıler men «han saraıy» tigilgen. Aýyl mańynda jylqylardyń «Tabyn» músindik kompozıtsııasy beınelengen. Ejelgi qudyq, sadaqshylarǵa arnalǵan atys tıri de qoıylǵan. Birneshe aımaqqa bólingen aýyldyń jalpy kólemi 3 gektar .

Joba etnograftardyń, tarıhshylardyń aqyl, keńesi boıynsha jasalǵan. Bul jerde babalardyń zamanyn tek kórip qana qoımaı, tamaqty aspazdarmen birge pisirip, sheberlermen birge túıin túıýge múmkindik bar. Túrli kórinister túsirýge bolady. Elbasy bul rette Túrkistandy kórkeıtý eldiń astanasyn salýmen birdeı keremet dúnıe bolǵanyn atap ótti.

«Halqymyz óte tyǵyz qonystanǵan, qaımaǵy buzylmaǵan, dástúrimiz ben mádenıetimiz saqtalǵan elde qalany ornatý birinshiden, el úshin, ekinshiden osy halyqqa jumys berý úshin, mádenıetin kóterý úshin, dúnıejúzine Qazaqstandy pash etetin másele boldy. Oǵan qaramaı Túrkistan oblys ortalyǵy bolǵannan keıin Shymkenttiń ózi órkendep sala berdi. Shymkenttiń bıýdjeti úsh jyldyń ishinde úsh esege artty. Turǵyn úılerdiń qurylysy eki esege kóterildi.

Orta jáne shaǵyn kásipkerlik kóterildi. Shymkent qalasynyń ózi ósip, keremet bolyp bara jatyr. Al, endi Túrkistanǵa keletin bolsa, alda áli kóp jumys atqarylýy kerek. Árıne, bul ońtústikte turatyn aǵaıyndar úshin umytylmaıtyn jaǵdaı. Táýelsizdikti bastaǵan kezde janymda júrgen azamattar ony eshqashan umytpaıdy. Astanany salǵandaǵy istegen isimizdi eshkim umytpaıdy. Túrkistannyń qurylysy da umytylmaı, este qalatyn jaǵdaı», - dedi Tuńǵysh Prezıdent.

«Qazirdiń ózinde dúnıejúzilik deńgeıdegi áýejaıdy Qazaqstanda birinshi ret Túrkistanda saldyq. Qazir Ystanbuldan eki reıs keledi, jaqynda Tashkent, Ashhabad, Bishkekten keletin bolady. Reıster kóbeıip, halyqaralyq poıyzdar qosylady. Sonda keletin týrıster sany da kóbeıedi.

Jumys qyzady, jastarǵa jumys oryndary ashylady. Múmkindikter kóbeıedi. Munda taǵy týrısterge qyzmet etetin ýnıversıtet salyndy. Túrkistanda halyqaralyq deńgeıdegi teatr salyndy. Mine, osyndaı oılasaq oıǵa kelmeıtin ister bolyp jatyr. Buǵan qýanaıyq. Osynyń bári Qazaqstannyń 30 jyldyǵyna jasap jatqan tartýy. Ata-babanyń armanyn oryndap, táýelsiz Qazaqstandy osylaısha kórkeıtip jatyrmyz. Alla bizdi birlikten aıyrmasyn. Eldiń ishinde aýyzbirshilik myqty bolsyn. Qazaq birikkende - barlyǵyn jeńedi. Byltyr kelgen adam Túrkistandy qazir tanymaıdy. Aı saıyn, jyl saıyn ózgerip turady. Qala Astanadan da tez damyp, salynyp jatyr. Endigi, 2025 jylǵa deıin budan da úlken, keremet bolady. Qazir halqynyń sany 200 myń bolsa, 2025 jyly 300 myńnan asyp ketedi degen jospar bar. Biz elordany salǵan kezde 2030 jyly halqynyń sany bir mıllıon bolady degenbiz. Qazir 1 mln 200 myń, úsh mıllıon bolaıyn dep tur. Sondyqtan mynadaı qarqyn bolsa - jetedi. Halyqtyń suranysy qandaı, tipti irgetasy qalanyp jatqan turǵyn úılerdi satyp alǵysy keledi. Aldaǵy tórt jyldyń ishinde Túrkistanda 26 myń páter salynady dep josparlanyp otyr»,- dedi Nursultan Nazarbaev.

Elbasy kezekti saparynda sondaı-aq, «ıAssy» jáne Tuńǵysh prezıdent saıabaqtarynyń damý josparymen tanysty.

Sonymen qatar, Tuńǵysh Prezıdent jańadan salynǵan mýzykalyq drama teatrdyń ashylý saltanatyna qatysyp, ujymmen kezdesti. Kompozıtsııalyq kórinisi men sáýlettik kelbeti ózgeshe teatrda tek qazaq akterleri ǵana emes, sheteldik tanymal óner qaıratkerleri de óner kórsetedi. Tórt qabatty mádenıet ordasynyń kórermender zaly 510 adamǵa arnalǵan.

Munda vestıbıýldiń, kýlýarlardyń, foıeniń, jınaqtaý holdary men VIP zaldar ulttyq naqyshpen bezendirilgen. Teatrda kórermenge jáne qyzmettik personalǵa shuǵyl medıtsınalyq kómek kórsetetin dáriger de qarastyrylǵan.

«Farab» oblystyq ǵylymı-ámbebap kitaphanasyna baryp, ondaǵy qyzmetkerlerimen kezdesti. Atalǵan ǵylymı kitaphanasynda 480 myńnan astam kitap qory bar.

Sırek kezdesetin oqýlyqtar az emes. Máselen kesenege júrgizilgen eń alǵashqy zertteý jumystary jaıly jazbalar da osynda saqtaýly.

Sońǵy kezde qala qonaqtaryn erekshe qyzyqtyrǵan, ortalyq Azııadaǵy eń iri týrıstik keshen «Kerýen-saraı» kesheniniń jumysymen de tanysty. Bir shaqyrymǵa sozylǵan keshende búginde tórt myńdaı adam jumys isteıdi. Jobaǵa salynǵan ınvestıtsııa kólemi 87 mlrd teńge. Erekshe stılde salynǵan nysan Uly jibek jolyndaǵy saýdany elestedi. Munda qonaq úıler, meıramhanalar, fýd-kordtar, shyǵys bazary, qolónershiler kóshesi sekildi saýda jáne oıyn saýyq ortalyqtary bar.

Bir ereksheligi, keshen ishindegi nysandardyń barlyǵyn sý arnasy biriktiredi. Qaıyqqa otyryp kez-kelgenine júzip barýǵa bolady. Sondyqtan munda kelýshiler Kerýen-Saraıdy «Qazaqstandaǵy-Venetsııa» dep atap ketken. Onyń bárin kórsem, tarıhymen tanyssam dep kórshi memleketterden, el ishinen kelgen týrıster kóp. Túrkistan osylaısha barlyǵyn tańqaldyryp jatyr.

«Qazirdiń ózinde dúnıejúzilik deńgeıdegi áýejaıdy Qazaqstanda birinshi ret Túrkistanda saldyq. Qazir Ystanbuldan eki reıs keledi, jaqynda Tashkent, Ashhabad, Bishkekten keletin bolady. Reıster kóbeıip, halyqaralyq poıyzdar qosylady. Sonda keletin týrıster sany da kóbeıedi. Jumys qyzady, jastarǵa jumys oryndary ashylady. Múmkindikter kóbeıedi. Munda taǵy týrısterge qyzmet etetin ýnıversıtet salyndy. Túrkistanda halyqaralyq deńgeıdegi teatr salyndy. Mine, osyndaı oılasaq oıǵa kelmeıtin ister bolyp jatyr. Buǵan qýanaıyq. Osynyń bári Qazaqstannyń 30 jyldyǵyna jasap jatqan tartýy. Ata-babanyń armanyn oryndap, táýelsiz Qazaqstandy osylaısha kórkeıtip jatyrmyz. Alla bizdi birlikten aıyrmasyn. Eldiń ishinde aýyzbirshilik myqty bolsyn. Qazaq birikkende - barlyǵyn jeńedi. Byltyr kelgen adam Túrkistandy qazir tanymaıdy. Aı saıyn, jyl saıyn ózgerip turady. Qala Astanadan da tez damyp, salynyp jatyr. Endigi, 2025 jylǵa deıin budan da úlken, keremet bolady. Qazir halqynyń sany 200 myń bolsa, 2025 jyly 300 myńnan asyp ketedi degen jospar bar. Biz elordany salǵan kezde 2030 jyly halqynyń sany bir mıllıon bolady degenbiz. Qazir 1 mln 200 myń, úsh mıllıon bolaıyn dep tur. Sondyqtan mynadaı qarqyn bolsa - jetedi. Halyqtyń suranysy qandaı, tipti irgetasy qalanyp jatqan turǵyn úılerdi satyp alǵysy keledi. Aldaǵy tórt jyldyń ishinde Túrkistanda 26 myń páter salynady dep josparlanyp otyr»,- dedi Nursultan Nazarbaev.

Iá, Túrkistannyń týrıstik áleýeti zor. Al, qonaqtardy qarsy alyp, taý, tasy tarıhqa baı ólkemen tanystyratyn «Vızıt Tsentr» ortalyǵy da salynǵan. Pandemııaǵa deıin Túrkistan qalasy Qoja Ahmet ıAsaýı movzoleıine kelýshiler sany bir jarym mıllıon adam bolsa, bul kórsetkishter osy eki úsh jyldyń ishinde eki úsh ese ósedi degen senim bar. Aldaǵy mindetter aýqymdy ekenin atap ótken Elbasy sapary barysynda jaýapty sharýany abyroımen jumyla atqarý kerektigin qadap aıtty.

Eske salsaq, Elbasynyń 2018 jylǵy 19 maýsymdaǵy Jarlyǵymen Túrkistan oblysy quryldy.


Сейчас читают
telegram