Túrki keńesin reformalaý protsesi bastalady
Túrki keńesiniń buǵan deıingi sońǵy sammıti Astanada ótkeni belgili. Sodan beri úsh jyl ótipti. Osy ýaqyttyń ishinde Qazaqstan keńestiń tóraǵasy retinde óz jumysyn toqtatqan joq. Túrki tildes elderi arasyndaǵy mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy nyǵaıtýǵa kúsh saldy. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń sózimen aıtsaq, túrki memleketteriniń ıntegratsııasy óz jalǵasyn tapty. Máselen, túrki tildes elderi ıntegratsııasynyń tujyrymdamasy ázirlendi. Onda ıntegratsııanyń maqsattary men qaǵıdattary, damý kezeńderi men iske asyrý joldary aıqyndaldy. Nátıjesinde Sholpan-Ata sammıtinde Keńes músheleri atalǵan qujatqa qol qoıdy. Taǵy bir aıta keterligi, Qazaqstannyń tóraǵalyǵy kezinde ǵylymı-aǵartýshylyq jumystarǵa da erekshe kóńil bólindi. Túrki tarıhyna arnalǵan oqýlyq ázirlenip, keńeske múshe memleketterdiń mektep baǵdarlamasyna engizile bastady.
Budan bólek, Halyqaralyq Túrki akademııasy 90-nan astam kitapty shyǵardy. «Atalar mırasy» portaly iske qosyldy. «Túrki barometri» áleýmettik-zertteý jobasy qolǵa alyndy. «Zamanaýı Uly Jibek joly» atty joba da júrgizildi. Onyń aıasynda Uly Jibek jolynda ornalasqan elderdiń kıeli oryndaryn 14 kúnde aralap shyǵýǵa bolady. Osynyń barlyǵy túrki tildes elderi arasyndaǵy baılanystardy kúsheıtti. Sholpan-Atadaǵy sammıtti ashqan Elbasy da osyǵan toqtalǵan.
«Astanada ótken V sammıtimizden beri Túrki keńesiniń memleket basshylary ekijaqty kezdesýler ótkizip, ózara sapar almasty. Atalǵan úrdis elder arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq jáne áleýmettik qatynastardyń keńeıýine múmkindik berdi. Túrki keńesi memleketteri arasyndaǵy saýda-aınalymy artty. Sonymen qatar, kóne túrki ıntegratsııasy úshin mańyzy zor Ortalyq Azııa memleketteri yntymaqtastyǵynyń jańa beleske kóterilgenin atap ótkim keledi. Bıyl naýryzda Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń Astanada ótken kezdesýi sonyń bir dáleli. Bundaı basqosýdy biz ary qaraı júrgizýge kelistik. Endigi kezdesý kelesi jyly naýryz aıynda Tashkentte bolady», - dedi N.Nazarbaev Túrki keńesiniń VI sammıtinde.
Úsh jyldyń ishinde keńestiń birqatar qurylymdyq kemshilikteri de anyqtaldy. Atap aıtqanda, búginde negizi tórt uıym - Túrki mádenıeti men ónerin damytý (TÚRKSOI) halyqaralyq uıymy, Túrki tildes elderdiń Parlamenttik Assambleıasy, Halyqaralyq Túrki akademııasy jáne Túrki mádenı muralaryn saqtaý qory keńestiń quramyna kirse de, keıbiri júıeli túrde jumys istep otyrǵan joq. Tipti keıbir uıymdardyń belsendiligi sońǵy kezde múldem baıqalmaǵan. Osyǵan baılanysty QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev birqatar uıymdardy qysqartyp, hatshylyqtyń qyzmetin kúsheıtýdi usyndy.
«Búgingi tańda hatshylyqtyń mandaty tehnıkalyq jáne hattamalyq suraqtarmen shektelgen. Oǵan qosa, túrki yntymaqtastyq ınstıtýttarynyń qyzmetinde qosarlanýshylyq jıi kezdesedi. Osyǵan oraı, uıymnyń tıimdiligin, fýnktsıonaldyq ıkemdiligin jáne ınstıtýttardyń áleýetin kúsheıtý maqsatynda Halyqaralyq Túrki akademııasyn jáne Túrki mádenı muralaryn saqtaý qoryn, sondaı-aq, aqsaqaldar keńesin TÚRKSOI-men (Túrki mádenıeti men ónerin damytý halyqaralyq uıymy - avt.) biriktirý kerek. Barlyǵy TÚRKSOI-dyń aıasynda jumys istesin. Bizge kóp sheneýniktiń qajeti joq», - dep atap kórsetti N.Nazarbaev.
Prezıdent Túrki keńesine kiretin taǵy bir uıym - Túrki elderiniń Parlamentaralyq Assambleıasyn (TúrkPA) qysqartýdy usyndy. Sebebi atalǵan ınstıtýt óz mindetin atqaryp bolǵan syńaıly.
«Qazirgi kezde onyń qyzmetinde júıelilik baıqalmaıdy. Sondyqtan uıymnyń jumysyn saraptaý qajet. Tıimdi bolsa, onda onyń fýnktsııalaryn hatshylyqqa berýge bolady. Eger tıimsiz bolsa, onda ony tolyǵymen qysqartýdy usynamyn. Bul sharalar keńestiń jumysyn tıimdi ońtaılandyrýǵa, qyzmetkerler sanyn qysqartýǵa, sondaı-aq, qarajatty únemdeýge múmkindik beredi», - deıdi Prezıdent.
Esesine endigi kezekte hatshylyqtyń quzyretin kúsheıtý kerek. Atalǵan qurylym ákimshilik jumystarmen shektelmeı, uıymnyń ıntellektýaldy ózegine aınalýy tıis. Osylaısha, Túrki keńesi birin-biri tolyqtyratyn eki deńgeıden turady. Ol - Hatshylyq jáne TÚRKSOI. Al prezıdentterdiń kezdesýi uıymnyń negizi organy bolyp qala beredi. Keńes músheleri Qazaqstannyń osy bir mańyzdy usynysyn biraýyzdan qabyldady. Josparǵa sáıkes, hatshylyq kelesi sammıtke deıin tıisti qujattardy ázirlep, prezıdentterdiń qaraýyna engizedi.
Aıta ketý kerek, QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev sammıttegi sózinde Túrki keńesiniń negizgi mindetine basymdyq berý qajettigin kóterip, mádenı-gýmanıtarlyq sala boıynsha naqty jobalardy usyndy. Prezıdenttiń oıynsha, búginde «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda qolǵa alynǵan «100 jańa esim» jobasy úlgisinde «Túrki áleminiń 100 tulǵasy» degen jobany bastaýǵa bolady.
«Joba túrki áleminiń mádenıeti men tarıhyn nasıhattaýǵa zor úles qosatynyna senimdimin. Jastar saıasatyna qatysty jumystardy da jandandyrǵan jón. Osy rette, Túrki keńesiniń jastar forýmyn júıeli túrde uıymdastyrýdy usynamyn. Onyń aıasynda ǵylymı konferentsııalar, semınarlar jáne basqa da sharalardy ótkizýge bolady. Budan bólek, jastardyń túrki áleminiń biregeı tarıhı jerlerine ólketaný ekspedıtsııalaryn uıymdastyrý múmkindigin qarastyrý qajet. Atalǵan sharalar jastardy jaqyndastyryp, olardyń mádenı erekshelikterimiz týraly bilimderin tereńdetýge óz septigin tıgizedi», - dep atap kórsetti Memleket basshysy.
Budan bólek, Nursultan Nazarbaev túrki tildes elderdiń tranzıttik áleýetin barynsha paıdalanyp, ózara saýda-sattyqty arttyrýǵa úndedi. «Astana» Halyqaralyq qarjy ortalyǵyn, Túrkistannyń sáýletin birlesip damytýǵa shaqyrdy.
Aıta keterligi, bıylǵy sammıtke Ózbekstan qatysady degen kúnnen bastap sarapshylardyń kóbisi kórshi memlekettiń keńes músheligine ótetinin boljap jatqan edi. Alaıda ondaı bastama kóterilgen joq. Degenmen, Ózbekstan prezıdenti Shavkat Mırzıeev Túrki keńesimen yntymaqtastyq baılanystaryn júrgizýge múddeli ekenin bildirdi. Tipti, kóne Hıýa qalasyn Túrki keńesiniń astanasy dep jarııalaýdy usyndy. Ózbek eliniń basshysy túrki tildes elderi arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq baılanystardy kúsheıtý kerek dep sanaıdy. Osy oraıda ol Túrki keńesi aıasyndaǵy kásipkerlik forýmdy Tashkentte ótkizýge usynys jasady. Onyń aıtýynsha, Ózbekstan jerindegi Islam órkenıetiniń kıeli jerlerimen de týrıstik marshrýttardy uıymdastyrýǵa bolady.
Al Qyrǵyzstannyń prezıdenti Sooronbaı Jeenbekov Túrki keńesiniń geografııasyn keńeıtýdiń nátıjesinde túrki tildes elderdiń dostyǵyn kúsheıtýge bolatynyn jetkizdi.
«Ózbekstan Respýblıkasynyń Túrki keńesine múshe bolýǵa degen nıetin joǵary baǵalaımyn ári qoldaımyn. Osynyń arqasynda Túrki keńesi keńeıip, onyń halyqaralyq bedeli arta túsedi. Ózbekstannyń Túrki keńesine qosylýy osy uıymnyń jumysyna jańasha serpin beretinine senimdimin», - dep atap kórsetti S.Jeenbekov.
Bıylǵy sammıt kezinde Qazaqstan Túrki keńesiniń tóraǵalyǵyn Qyrǵyzstanǵa resmı túrde tapsyrdy. Al uıymnyń Bas hatshysy qyzmetine Baǵdat Ámireev taǵaıyndaldy. Sondaı-aq, osy jolǵy sammıtke qatysqan Majarstan eline baqylaýshy mártebesi berildi. Majarstan Premer-mınıstri Vıktor Orban sammıtte Ortalyq Azııa elderinde, ásirese, Qazaqstanmen strategııalyq qarym-qatynasyn erekshe baǵalap, Qyrǵyzstan jáne Ózbekstan elderimen de sondaı deńgeıdegi yntymaqtastyqqa ázirligin málimdedi.
«Qazirgi kúni Vengrııa Qazaqstanmen strategııalyq qarym-qatynas ornatty. Biz sol sekildi Ortalyq Azııanyń basqa elderimen de áriptestik baılanystarymyzdy keńeıtýge daıynbyz. Biz majarlar, majar tilinde sóıleımiz. Bul túrki tilder tobyna jatatyn biregeı, erekshe til. Hrıstıan dininde bolǵanymyzben túbimiz - qypshaq-túrkileri. Osyndaı tamyrlas baılanystyń kórinisi - jyl saıyn Majarstanda ártúrli halyqtardyń, sonyń ishinde túrki elderiniń ókilderi bas qosyp, quryltaı jasaıdy», - dedi Vıktor Orban.
Keńestiń kelesi sammıti bir jyldan keıin Ázerbaıjannyń Baký qalasynda ótedi. Ázirshe, sol sammıtte qaralatyn bir qujat belgili. Nursultan Nazarbaevtyń usynysy boıynsha keńesti reformalaý sharalary resmı túrde bekitilýi tıis.
