Túrki elderiniń rýhanı murasy «Atalar mırasyna» jınaqtaldy

ASTANA. QazAqparat - Elordada Túrki akademııasy halyqaralyq uıymy (TWESCO) barlyq túrkitildes halyqtardyń, ulystar men etnıkalyq toptardyń rýhanı murasy jınaqtalǵan «Atalar mırasy » mýltımedııalyq qoryn tanystyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi. 

Eske sala ketsek, 2015 jyly Túrki keńesiniń besinshi sammıtinde Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev tutas túrki halyqtarynyń rýhanı murasyn jınaqtap, nasıhattaıtyn ortaq joba bastaýdy tapsyrǵan bolatyn. «Atalar mırasy» - sol tapsyrma nátıjesinde júzege asyrylǵan irgeli joba.  

Portal derekteri «Túrik halyqtarynyń jazý tarıhy», «Ejelgi jazba muralar», «Arheologııalyq eskertkishter», «Ulttyq ádebıet úlgileri», «Etnografııalyq jádigerler» jáne «Gazet-jýrnaldar» sııaqty taqyryptarǵa bólingen. Onda Kúltegin eskertkishiniń jazbalary, S.Malov, V.Tomson syndy ǵalymdardyń aýdarmalary men túsiniktemeleri, aqyn-jazýshylardyń týyndylary jáne jazý men álipbıler tarıhy kórsetilgen.

«Atalǵan portaldyń múmkinshilikteri óte kóp. Bul bizdiń mádenı muramyzdyń elektrondyq entsıklopedııasy, mektep oqýshylarynan bastap, ýnıversıtet stýdentterine, túrki áleminen aqparat alǵysy kelgenderge taptyrmas kómekshi. Munda ótken ǵasyrda jaryq kórgen «Tárjiman», «Áıelder álemi» gazetteriniń birqatar nómiri júkteldi, endi Qazanda, Ýfada, Qyrymda shyqqan gazet-jýrnaldardy júktep jatyrmyz. Ázirge portal qazaq, túrik, aǵylshyn jáne orys tilderinde qoljetimdi. Bolashaqta ázerbaıjan, qyrǵyz, ózbek, tatar tilderine aýdarýdy josparlaýdamyz. Túrki murasynyń asa aýqymdy ekeni belgili, sondyqtan, qordy udaıy tolyqtyryp otyramyz. Kórshiles elderden kelip túsken usynymdardy portalǵa engizýge ázirmiz. Sondyqtan, barlyq túrki halyqtaryn ortaq portaldy tolyqtyrýǵa shaqyramyz», - dedi Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli QR Tuńǵysh Prezıdenti kúnine oraı uıymdastyrylǵan «Túrki áleminde rýhanı jańǵyrý: Tarıh. Tanym. Tulǵa» konferentsııasynda.  

Aıta keteıik, Túrki akademııasy halyqaralyq uıymy (TWESCO) - 2010 jyly Qazaqstan Prezıdenti N.Nazarbaevtyń bastamasymen kóne dáýirden búginge deıingi túrki álemi tarıhyn, tili men ádebıetin jáne mádenıetin zertteý maqsatynda qurylǵan. Sońǵy bes jylda akademııa túrki tarıhy, mádenıeti, óneri, túrki elderiniń áleýmettik jáne ekonomıkalyq máselelerin qamtıtyn 93 kitap basyp shyǵardy. Qyryqtan astam uıymdarmen, ǵylymı-zertteý ınstıtýttary men ýnıversıtettermen memorandým bekitken.