Túrki áleminiń ataýly kúnderiniń qatarynda ıAsaýıdyń 930 jyldyǵy bar
Basqosýǵa Túrki Akademııasynyń prezıdenti Shaın Mýstafaev, Qyrǵyz Respýblıkasynyń Bilim jáne ǵylym mınıstri Qanybek Imanalıev, Ázerbaıjan Respýblıkasy Ǵylym jáne Bilim mınıstriniń orynbasary Ydyrys Isaev, Qazaqstan Respýblıkasy Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi Ǵylym komıtetiniń tóraǵasy Darhan Ahmed-Zakı, Túrkııa Respýblıkasy Ulttyq bilim mınıstrliginiń Bilim jáne tártip jónindegi keńesiniń tóraǵasy Djıhad Demırlı, Vengrııanyń Qyrǵyz Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Shandor Dorogı, sondaı-aq baýyrlas elderdegi bilim men ǵylymǵa jaýapty vedomstvolardyń ókilderi men sarapshylary qatysty.
Keńes otyrysynyń barysynda Túrki akademııasynyń Ǵylymı keńesine tóraǵalyq etý Qazaqstannan Qyrǵyz Respýblıkasy tarapyna ótti.
Keńeste akademııa basshysy Sh. Mýstafaev 2022 jyly atqarylǵan jumystar týraly esep berip, qatysýshylardy 2023 jylǵa arnalǵan jobalar josparymen tanystyrdy.
Atap aıtqanda, TMU múshe-memleketteriniń bilim jáne ǵylym salasyndaǵy yntymaqtastyq máseleleri, ǵylymı-zertteý jobalary talqylanyp, túrki áleminiń 2023 jylǵa arnalǵan ataýly kúnderi bekitildi. Sondaı-aq Túrki akademııasy qyzmetiniń aldaǵy kezeńderge basym baǵyttary maquldandy. Túrki akademııasy Ǵylymı keńesiniń kelesi otyrysy Bakýde ótedi.
Atqarylǵan jumysty joǵary baǵalaı otyryp, Ǵylymı keńes músheleri akademııanyń 2023 jylǵa arnalǵan jumys josparyn bekitip, kelesi otyrystyń orny men ýaqytyn ýaǵdalasty.
Kezdesý qorytyndysy boıynsha mınıstr Q.Imanálıevtiń tóraǵalyǵymen keńes músheleri Túrki akademııasynyń negizgi ǵylymı baǵyttaryn iske asyrý jóninde hattama qabyldady:
I. Túrki áleminiń tarıhı-mádenı murasyn zertteý;
II. Qazirgi kezeńde túrki biregeıligin qalyptastyrý;
III. Ejelgi zamannan qazirgi zamanǵa deıingi túrki tilderi;
IV. Túrki álemindegi ekonomıkalyq baılanys jáne ıntegratsııa.
Aıta ketý kerek, 2023 jylǵy Túrki áleminiń ataýly kúnderiniń qatarynda uly ǵalym Ábý Raıhan ál-Bırýnıdiń týǵanyna - 1050 jyl, oıshyl Qoja Ahmet ıAsaýıdiń týǵanyna - 930 jyl, Aqqoıly memleketiniń bıleýshisi Uzyn Hasannyń 600 jyldyǵy, Sultan Beıbarystyń 800 jyldyǵy, belgili qyrǵyz oıyshyly Moldo Nııazdyń 200 jyldyǵy, aqyn, saıasatker jáne Túrkııa memlekettik gımniń avtory Mehmet Akıf Ersoıdyń 150 jyldyǵy, kóne túrki jazýynyń ashylǵanyna 130 jyl tolýy, sondaı-aq kórnekti tulǵalar men mańyzdy oqıǵalarǵa baılanysty basqa da mereıtoılar engizilgen.
