Túrki ınvestıtsııalyq qory qandaı jobalardy qarjylandyrady – Baǵdat Ámireevpen suhbat
ASTANA. KAZINFORM – Búgin - túrki halyqtarynyń yntymaqtastyǵy kúni. Osy oraıda, Túrki ınvestıtsııalyq qorynyń prezıdenti Baǵdat Ámireevtiń agenttik tilshisine bergen arnaıy suhbatyn usynamyz. Qor mamyr aıynda qyzmetin resmı túrde bastaǵan bolatyn. Bastapqy kapıtaly - 500 mıllıon AQSh dollary. Qor jumysy ınfraqurylym, jańartylatyn energııa kózderi, aýyl sharýashylyǵy, týrızm, IT sııaqty túrli saladaǵy birlesken jobalardy qoldaýǵa baǵyttalmaq.
− Baǵdat Qultaıuly, ınvestıtsııalyq qor qurý bastamasyn Qazaqstan kótergeni belgili. Muny ózge túrki elderi qalaı qabyldady?
− Durys aıtasyz, ortaq Túrki ınvestıtsııalyq qoryn qurýdy alǵash ret Qazaqstan usyndy jáne ony basqa túrki elderi qoldady. Óıtkeni, Túrki áleminiń ıntegratsııasy men birligi úshin mundaı qarjylyq-ekonomıkalyq quraldyń qajettiligi óte zor.
Ózderińiz bilesizder, 2009 jyly túrki memleketteri – Ázerbaıjan, Ózbekstan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrikmenstan, Túrkııa, keıin Majarstan da qosyldy, túrki uıymyn qurý jóninde sheshim qabyldady, bul uıym «Túrki keńesi» degen atpen dúnıege keldi. Qazaqstan jáne basqa da Ortalyq Azııa elderi álemniń mańyzdy uıymdaryna múshe bolǵany belgili. Sol úlken jahandyq ıntegratsııa aýmaǵynda bir nárse jetpeı turǵandaı boldy, ol – baýyrlas túrki memleketteriniń uıymy. Sol Túrki keńesi keıinirek «Túrki memleketteri uıymy» bolyp qaıta ataldy. Búginde TMU álemge tanymal, yqpaly edáýir jáne túrki áleminiń múddesin qorǵaıtyn uıymǵa aınaldy. Bul uıymnyń maqsaty – túrki áleminiń birligine jumys isteý, túrki áleminiń ıntegratsııasyn qamtamasyz etý, óıtkeni bizdiń halyqtarymyzdyń baýyrlas túrki halyqtaryna degen yqylasy, kóńili erekshe.
Osyndaı maqsatpen qurylǵan uıym óz mindetin durys atqaryp jatyr dep esepteımin. Árıne, túrki birligin qamtamasyz etý, túrki ıntergatsııasyn jasaý ekonomıkalyq mazmunsyz tolyqqandy bolmaıdy. Sondyqtan bizdiń basshylarymyz memleketter arasyndaǵy ekonomıkalyq qarym-qatynasty nyǵaıtý, ortaq áleýetimizdi kúsheıtý, bizdiń is-qadamdarymyzǵa qarjylaı kómek berý úshin 2022 jyly Samarqan sammıtinde Túrki ınvestıtsııalyq qoryn qurý jóninde sheshim qabyldady. Meni qurýshy prezıdenti etip taǵaıyndady. Árıne, úkimetterimiz birge jumys isteýge bar jaǵdaıdy jasap otyr, biraq qarjylaı kómek bermeı, úlken kúshke aınala almaımyz. Sondyqtan bul óte mańyzdy.
Sodan beri eki jylda bul qordyń barlyq quryltaıshysynyń qarajatyn daıyndadyq, barlyq Parlamentte ratıfıkatsııa jumystaryn atqardyq, normatıvtik qujattardy daıyndadyq. Orasan zor jumys júrgizildi, óıtkeni jańa uıym qurý ońaı emes. Ózińiz aıtqandaı, bıyl 18 mamyrda qor resmı túrde iske qosyldy deýge bolady. Mundaǵy basty maqsat – túrki elderi arasyndaǵy saýdany, ekonomıkalyq qyrymyzdy damytý, qarjylaı ortaq jobalardy qarjylandyrý, bul - bir. Ekinshi óte mańyzdy maqsat – basqa elderden, basqa aýmaqtardan bizdiń elderge ınvestıtsııa tartý. Óıtkeni ózińiz bilesiz, ınvestıtsııa tartý ońaı jumys emes, bul jerde kóptaraptyq kúsh-jiger kerek. Sondyqtan, basqa elderde ornalasqan úlken qarjy uıymdaryn tartý úshin óz qolymyzda myqty qural bolýy kerek, basqa ınvestorlar senetin qural bolýy qajet edi. Osy ınvestıtsııalyq qor bizdiń elderimizge shetelden mıllıardtaǵan ınvestıtsııa tartý úshin myqty qural bolady degen senimdemiz.
− Buǵan deıin bergen suhbattaryńyzda qorǵa Islam damý banki, arab elderiniń qory sekildi halyqaralyq qarjy uıymdary qyzyǵýshylyq tanytqanyn aıtqan edińiz. Taǵy da qandaı uıymdar jáne qaı baǵytta áriptestik ornatýǵa nıet bar?
− Biz qazirdiń ózinde kóptegen halyqaralyq qarjy uıymymen jumys istep jatyrmyz. Árıne ózimizdiń kapıtalymyzben kóptegen jobalary qarjylandyrý josparymyz bar. Biraq bul qor tek qana jobalardy qarjylandyrý úshin qurylǵan joq, oǵan múshe 7 elde kóptegen basqa qorlar men bankter jetip jatyr, mundaı qarjylandyrý mehanızmderi kóp. Al ınvestıtsııalyq qordyń ereksheligi – túrki elderiniń ortaq qory bolýynda, ortaq múdde úshin jumys isteýinde.
Qazir biz álemdik qarjy uıymdarymen jumys istep jatyrmyz – Eýropa qaıta qurý jáne damý banki jobalardy birge qarjylandyrý týraly usynystaryn aıtty. Odan bólek, arab qorlary men bankteri bıylǵy jıynyn Astanada ótkizdi, bul - Qazaqstanǵa artylǵan úlken senim. Bul rette Islam damý bankimen, Qatar qorymen, Saýd damý qory, Kýveıt damý qory, Ábý-Dabı damý qorymen qarym-qatynas ornattyq. Azııa damý banki, Beıjińdegi Azııa ınfraqurylymdyq ınvestıtsııalar bankimen jáne basqa da qarjy quraldarymen tyǵyz baılanystamyz.
Bolashaqta kóptegen ortaq joba júzege asady degen úmittemiz, óıtkeni olardyń áleýeti óte zor. Mysaly, Qatar qorynyń ózinde 400 mlrd dollar, Kýveıt qorynda – 600 mlrd, Saýd qorynda – 900 mlrd, Ábý Dabı qorynda – 1 trln astam qarjy aınalymy bar. Árıne olar birge jumys isteýge qyzyǵýshylyq tanytyp otyr.
− Demek, qordyń kapıtaly keleshekte birneshe mıllıard dollarǵa jetý múmkin degen batyl boljamǵa negiz bar ǵoı?
− Durys aıtasyz. Óıtkeni, bul qordyń tabysty jumys isteýi úshin, syrttaǵy qarjy uıymdaryn yntalandyrý úshin, olarmen aýqymdy jobalardy júzege asyrý úshin qordyń óz kapıtaly ósýi kerek. Ony ósirý úshin jumys istep jatyrmyz, oǵan ózimizdiń aıqyn josparlarymyz bar. Múshe memleketterdiń basshylary josparlarymyzdy qoldap otyr. Jaqyn jyldary qor kapıtaly 3 mlrd dollarǵa ósedi degen jospar bar.
Búgingi kúnge deıin Arab qorlarymen jumys istedik, Eýropa bankimen kelissózder ótkizdik. Vashıngtondaǵy Dúnıejúzilik bank te birge jumys isteýge qyzyǵýshylyq bildirdi. BUU quramynda da kóptegen baǵdarlamany qarjylandyratyn birneshe uıym bar. Bizdiń qor 7 úkimettiń ókildigin alyp otyrǵandyqtan, olardyń bári bizdiń qor arqyly jumys istegisi keledi, bizge zor senim artady. Biz de seriktesterimizdiń senimin aqtaımyz degen úmittemiz.
− Qor jumysy bastalǵaly 4 aı ótti, bul aralyqta neshe ınvestıtsııalyq joba kelip tústi? Eń kóp ótinim bergen qaı el jáne qaı salalarda?
− Bıyl 18 mamyrda qordyń jumysy bastalǵanyn aıttyq. Al operatsııalyq jumysty qazan aıynyń basynda iske qosamyz. Qazir jobalar kóptep túsip jatyr, biraq onyń bárin qarastyrý úshin bizdiń menedjmentimiz tolyq qurylýy kerek. Qazir sol menedjmentti quryp boldyq, oǵan da tájirıbeli mamandar kerek. Endi kelip túsken jobalardy qarastyrýdy bastaımyz.
Ár jobanyń ózi biraz ýaqytty talap etedi. Ásirese, jańa qor bolǵandyqtan, alǵashqy jobalardyń bári sátti shyqsa, qatelespesek eken degen nıet bar. Sondyqtan alǵashqy jobalardy asqan uqyptylyqpen, muqııat qarastyrmaqpyz. Jyl aıaǵynda kóptegen jobany qarjylandyrýdy bastaımyz degen úmit bar.
Jobalar 6-7 memleketten de kelip túsip jatyr jáne alda da kele beredi. Óıtkeni, bizdiń aýdıtorııamyz, klıentýramyz – jeke kásipkerler. Olar qordyń qurylǵanyn biledi, bizge kelip, óz usynystaryn berip, tilekterin aıtty. Onyń bárin qarastyryp jatyrmyz. Bul qor jaqsy bastamalarmen iske qosylady dep oılaımyz.
− Onda, ásirese qazaqstandyq kásipkerlerge qandaı keńes bere alasyz? Qaı baǵytta jobalaryn usyna alady?
− Jaqsy suraq qoıdyńyz. Árıne bul ortaq ınvestıtsııalyq qor bolǵandyqtan, jobalardyń da ortaq bolǵanyn, ár jobanyń 2-3 elge qyzmet etkenin qalaımyz. Óıtkeni bizdiń maqsatymyz – túrki elderi arasyndaǵy ynytmaqtastyqty nyǵaıtý, ıntegratsııaǵa jaqyndaý, ony iske asyrý úshin ortaq jobalar kerek. Sondyqtan kásipkerlerge kórshiles eldermen ortaq joba tapqandaryńyz durys deımiz. Qazaqstan men Ózbekstan arasynda, Qyrǵyzstan men Túrikmenstan, Ázerbaıjan men Túrkııa arasynda sııaqty ortaq jobalar bolsa, bir ýaqytta 2-3 eldiń múddesine saı joba jasaýǵa bolady.
Ekinshiden, árıne bastapqy jyldary biz orta jáne shaǵyn bızneske kóbirek kóńil aýdaramyz. Orta jáne shaǵyn bıznes eńbek kúshin kóbeıtip, salyq salasyna da jaqsy yqpalyn tıgizedi. Bizdiń úkimetterimiz de ótinish jasady, azamattarymyz bir-birimen jaqyndasýy úshin shaǵyn jobalar mańyzdy ekenin aıtty. Sondyqtan alǵashqy kezeńderde orta jáne shaǵyn jobalardy kóbirek júzege asyramyz degen jospar bar.
Úshinshiden, qazir ekonomıka salasy úlken ózgeristerge ushyrady. Tsıfrlandyrý men ınnovatsııalyq alańdarda biraz joba az qarjymen kóp nátıje ákeledi. Olarǵa da kóp kóńil bólgen durys. Jalpy biz ekonomıkaǵa qyzmet etetin jobalardyń bárin qarastyramyz, biraq jańa atap ótken salalarǵa kóńil bólse, kásipkerlerge de, bizge de jaqsy bolar edi.
− «Túrki álemine ortaq álipbı» ıdeıasy kóp aıtylǵan edi. Jalpy bul másele boıynsha uıym ishinde ortaq paıym bar ma? Investqor bul jobany qarjylandyrýy múmkin be?
− Túrki ınvestıtsııalyq qory ekonomıka, qarjy salalarynda jumys isteıdi. Eger ǵylymǵa, tehnologııaǵa baılanysy bolsa áleýmettik salada, densaýlyq saqtaý, oqý-aǵartý salalarynda da biraz jobany júzege asyramyz degen nıettemiz. Álipbıge keletin bolsaq, bul - bizdiń emes, Túrki memleketteri uıymynyń kún tártibinde óte mańyzdy másele bolyp tur. Bul suraqtar TMU sheńberinde sheshiledi degen úmittemin. Túrki ınvestıtsııalyq qory qarjy mehanızmi bolǵandyqtan, barlyq salany qamtý múmkin emes.
− Taǵy bir mańyzdy saýal bilim jóninde bolmaq. Qor esebinen bilim salasyndaǵy granttar artýy múmkin be?
− Ábden múmkin. Óıtkeni, oqý-aǵartý salasy ǵylymmen tikeleı baılanysty. Ǵylym – ekonomıkany damytýǵa yqpalyn tıgizetin óte mańyzdy sala. Sondyqtan bul salany mindetti túrde qarjylandyramyz.
− Túrki uıymyna kiretin Ortalyq Azııa elderinde transshekaralyq ózenderdiń máselesi bar. Araldy saqtap qalýǵa, Alataýdaǵy muzdyqtardy saqtap qalýǵa ınvestıtsııalyq qor qarjy bólýi múmkin be?
− Bul da múmkin. Birinshiden, bul - Túrki memleketteri - Qazaqstan men Qyrǵyzstan, Ózbekstan men Qyrǵyzstan arasyndaǵy ortaq máseleler. Jaqynda Qazaqstannyń Densaýlyq saqtaý mınıstri Aral máselesine qatysty Ózbekstanmen birigip, densaýlyq saqtaý salasynda biraz jobalardy qarjylandyrý jóninde ótinish jasady. Biz bul baǵyttarǵa oń kózben qaraımyz, mundaı jobalardyń bárine qatysamyz degen josparymyz bar.
− Qor jumysynyń ashyqtyǵyn qalaı qamtamasyz etesizder? Ashyq satyp alý portaldary sııaqty aqparattyq júıesi bar ma?
− Árıne, búkil jumysymyz ashyq, jarııa túrde bolady. Bul úshin arnaıy jumys portaly da bar. Barlyq jobalarymyz onlaın rejımde bizdiń tutynýshylarymyzǵa, kásipkerlerge, Úkimet mekemelerine ashyq bolady. Bul memleketaralyq qor bolǵandyqtan, birneshe memlekettiń qarajaty bolǵandyqtan, barlyq qajetti mehanızmder qarastyrylady.
