Turǵyn úı naryǵy: baǵa qymbattaı ma
Bir jylda baǵa qalaı ózgerdi?
Ótken jylǵy qyrkúıek pen bıylǵy qyrkúıek aralyǵynda qoldanystaǵy páterlerdi qaıta satý baǵasy 25,9%-ǵa artsa, jańa turǵyn úılerdiki 17,7%-ǵa ósti.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetinshe, jańadan salynǵan úıler baǵasynyń eń joǵary ósimi Aqtóbe qalasynda (32,5%) tirkelgen. Ekinshi orynda - Qostanaı (27%), úshinshi orynda 26,6%-ben Astana tur. Al eń az ósim Pavlodar (0,9%) men Taldyqorǵanda (1,8%) tirkeldi.
Sonymen birge qoldanystaǵy páterlerdi qaıta satý naryǵyndaǵy baǵa ósiminiń tizimin Qyzylorda (45%) bastap tur. Ekinshi orynda 44,3%-ben Aqtóbe tursa, Óskemen 40,4%-ben úshinshi orynda tur. Basqa qalalarda joǵary, biraq joǵaryda aty atalǵan aımaqtarmen salystyrsaq, baǵa ósimi tómendeý. Al baǵanyń eń az ósimi Túrkistan (12,2%) men Atyraý qalasyna (13,3%) tıesili.
Jalpy tómendegi kestege nazar aýdarsaq, turǵyn úıdiń eń kóp ósimi bıylǵy naýryz-sáýir aılarynda qatty baıqalǵan.
Mamandar oǵan sebep retinde ótken jyldyń sońyndaǵy zeınetaqy jıyntyǵynyń bir bóligin alý, qurylys jabdyqtarynyń qymbattaýyn aıtady. Degenmen jaǵdaı qazir biraz turaqtalǵan. Qazaqstan Rıeltorlary birlesken qaýymdastyǵy prezıdentiniń keńesshisi Nına Lýkıanenkoniń aıtýynsha, qazirgi naryqtaǵy ahýal men buǵan deıingi eki aıdaǵy jaǵdaıdyń esh aıyrmashylyǵy joq. Kelisimsharttar standartty rejımde júrgizilip jatyr.
«Osy oraıda baǵanyń kúrt kóterilýi men ózgerýi baıqalmady. Qazirgi kezde el boıynsha aıyna 33-36 myń kelisimshart jasalyp keledi. Olar osy deńgeıde 33-36 myń shamasynda saqtalýy múmkin. Jańadan engizilgen ıpotekalyq baǵdarlamalar óte shekteýli jáne qazirgi naryqtyń úrdisine aıtarlyqtaı áser etpeıdi. Eger jaqyn arada memlekettik organdar qoldaý kórsetý baǵytynda qadamdar jasamasa, naryqta eleýli ózgeris bolmaıdy»,-dedi Nına Lýkıanenko.
Degenmen qazirgi kezdegi tsnflıatsııalyq protsesterdi kórip otyrǵannan keıin, kópshilikti «Turǵyn úı baǵasynyń arzandaýy múmkin be?» degendeı saýal alańdatyp otyr. Sarapshy Aıbar Oljaıdyń sózinshe, turǵyn úı baǵasynyń ósý qarqyny baıaýlaýy múmkin, alaıda onyń arzandaýy múmkin emes.
«Bizde eki faktor bar: turǵyn úı baǵasy qaıta túse me jáne turǵyn úı baǵasynyń ósý qarqyny. Jalpy kóterilgen turǵyn úıdiń baǵasy qaıta túspeıdi. Biraq turǵyn úı baǵasynyń ósý qarqyny baıaýlaýy múmkin. Buny barlyq sarapshy da aıtyp otyr. Qazir ınflıatsııalyq protsester óte joǵary. Azamattardyń qarajatynyń basym bóligi azyq-túlikke ketip jatyr, óıtkeni olar qatty qymbattaýda. Sondyqtan da adamdar únemdeýge kóshedi. Sol sebepti de turǵyn úıge suranys qatty joǵary bolmaıdy. Bul turǵyn úı baǵasynyń ósý qarqynynyń baıaýlaýyna áser etýi múmkin. Teńge ınflıatsııasyn kórip otyrǵannan keıin, bir jyl burynǵy baǵaǵa qaıtyp kelýi múmkin emes»,-dedi ol.
Jalaqy men turǵyn úı baǵasy arasyndaǵy alshaqtyqty joıý
Qazaqstan turǵyn úıge qoljetimdilikke qatysty álemdik reıtıńde 112 eldiń ishinde 44-orynda tur. Qoljetimdilik ındeksi – 10,5. Bul degenimiz – elimizdegi baspananyń ortasha quny tabysy ortasha otbasynyń 10 jyldyq jalaqysyna teń degen sóz. Reıtıńde kósh bastap turǵan, mysaly Saýd Arabııasy, AQSh sekildi elderde bul kórsetkish - 2,7 jáne 3,9-ǵa teń. Kórip otyrǵanymyzdaı, bizdegi jalaqynyń mólsheri men turǵyn úı baǵasynyń arasy jer men kókteı. Turǵyn úı naryǵynyń sarapshysy Aıbar Oljaıdyń aıtýynsha, halyqtyń tólem qabiletiniń tómendigimen birge turǵyn úı naryǵyndaǵy spekýlıatsııa da áser etip otyr.
«Turǵyn úıge qoljetimdilik ındeksi - resmı ortasha tabys jáne resmı ortasha turǵyn úıdiń baǵasy arasyndaǵy eseptik kórsetkish. Bizdegi negizgi problema – halyqtyń tólem qabiletiniń tómendigi. Shynymen, halyqtyń tabysy tómen. Turǵyn úı naryǵynda, ásirese úlken qalalarda alypsatarlyq ósim baıqalyp otyr. Ony tabysy bar halyqtyń belgili bir bóligi qyzdyratyndyqtan, halyq osy spekýlıatsııadan aryla almaı otyr. Spekýlıatsııa bastapqy turǵyn úı naryǵynda da, qaıtalama naryqta da qyzyp tur. Sondyqtan bul ortaq statıstıkaǵa áser etedi. Ásirese, úlken qalalarda osy alshaqtyq birden kózge túsedi»,-dedi ol.
Keıbir sarapshylar baspana qoljetimdi bolýy úshin az paıyzben ıpotekalyq baǵdarlamalar kerek ekenin aıtady. Alaıda Aıbar Oljaıdyń sózinshe, ıpoteka paıyzynyń az bolýy máseleni sheshpeıdi. Óıtkeni turǵyn úı baǵasynyń ózi óte qymbat. «Kelisimsharttardyń 70-80 paıyzy bastapqy ıpotekalyq baǵdarlamalardyń kómegimen júzege asady. Ipoteka – suranysty qamtamasyz etip otyrǵan faktordyń biri. Óıtkeni azamattardyń tólem qabileti tómen kezde oǵan ıpoteka da kómektese almaıdy. Sebebi bizde turǵyn úı baǵasynyń ózi óte qymbat. Ipoteka paıyzy da, alǵashqy jarna da kóp ról oınamaıdy. Mysaly, bólip tóleýdi 0 paıyzben beretin bolsa da, úıdiń óz baǵasy qymbat bolǵandyqtan, aı saıyn ony tólep otyrý qymbatqa shyǵady. Bizdegi páterlerdiń baǵasyn 120 aıǵa bólip kórińiz, sonda paıyzsyz-aq aı saıynǵy tóleıtin tólemniń kóp ekenin kóresiz»,-dep atap ótti sarapshy.
Sondyqtan da ol birinshi kezekte jalaqy men turǵyn úı baǵasy arasyndaǵy alshaqtyqty joıý úshin eki máselege nazar aýdarý keregin, onyń ishinde ortasha jalaqyny arttyrý máselesin sheshý qajetttigin basa aıtyp ótti.
«Bul alshaqty teńestirý qıyn, biraq eń birinshi halyqtyń ortasha tabysyn arttyrý kerek. Sosyn ınflıatsııalyq protsesterdi belgili bir qalypqa túsirý qajet. Bizde turǵyn úı ınvestıtsııalyq qural bolyp sanalady. Basqa ınvestıtsııalyq quraldar, qarjylyq ınstrýmentter halyq arasyna áli jete qoıǵan joq. Sondyqtan baspanany satyp alyp, ony qaıta satýdan basqa balama joq. Budan basqa balamany turǵyn úı ıeleri kórip turǵan joq. Sol sebepti paıdasy turǵyn úıdi ustaǵannan da kóp bolatyn ınvestıtsııalyq quraldar paıda bolyp jáne ekinshi-úshinshi turǵyn úıge salyq kóbeıetin bolsa, onda ony satý da paıdasyz bolyp qalar edi»,-dedi ekonomıkalyq sarapshy.
Ortasha jalaqyǵa qansha sharshy metr úı keledi?
Sońǵy derekter boıynsha, qazaqstandyqtar ortasha jalaqyǵa (ortasha jalaqy – 322,9 myń teńge) bastapqy turǵyn úıden 0,76 sharshy metr, al qaıtalama naryqtan 0,68 sharshy metr ǵana ala alady eken. Demek, azamattar úshin baǵa qoljetimsiz. Osy tusta sala mamany Aıbar Oljaı tsıfrlandyrý protsesin damytý arqyly problemany sheshýge bolatynyn aıtady. Sebebi qashyqtan jumys isteýge múmkindik bolǵan kezde, azamattardyń jumys izdep, úlken qalalarǵa aǵylýy azaımaq.
«Baspana naryǵynda turaqtylyq ornaýy tıis. Ol úshin shyn máninde muqtaj azamattardyń tabysyn arttyrý kerek. Al úlken qalalarda qaıta-qaıta úı sala bergennen problema sheshilmeıdi. Sebebi ýrbanızatsııa protsesi kúsheıip jatyr. Ol óziniń áleýmettik qıyndyqtaryn da ákelýde. Oǵan tsıfrlandyrý protsesin odan ári damytý arqyly qol jetkizýge bolady. Mysaly, qashyqtan jumys isteýge kóshetin bolsaq, biraz problemany sheshe alar edik. Ol úshin búkil Qazaqstan 5G jelisimen jabdyqtalsa, bizdegi arnaıy jumystar onlaınǵa kóshse, keńsege shyǵýdyń, máselen, Almatyǵa barýdyń qajeti joq bolsa, azamattardyń biraz bóligin aımaqtarǵa keri qaıtarýǵa bolady. Osy kezde bir sharshy metrde birneshe adamnyń turýy sekildi máseleni sheshe alar edik»,-dedi sarapshy.
Turǵyn úıdiń kóptep salynýy baǵa máselesin sheshe me?
Elimizde jospar boıynsha 2022-2025 jyldary 62 mıllıon sharshy metr turǵyn úı salynady. Bul degenimiz - jylyna 20 mıllıon sharshy metr degen sóz. Degenmen sarapshynyń aıtýynsha, bul da baǵanyń arzandaýyna áser ete almaıdy.
«Iá, jylyna 17-18 mln sharshy metr turǵyn úı salý ótken eki jyldyń mejesi bolyp keldi. Sondyqtan 20-ǵa jetkizý tipti de problema emes. Biraq onyń sapasyna qalaı áser etetini úlken suraq bolyp qala beredi. Óıtkeni osy 17-18 mln sharshy metrdiń negizgi bóligi azamattardyń ózderi salatyn jer úıler. Sondyqtan memleket tarapynan osy naryqqa qatty áser joq ekenin aıtyp ketý kerek. Sol sebepti de 20 mln sharshy metr salý azamattardyń suranysyn qanaǵattandyryp, baǵanyń tómendeýine múmkindik bermeıdi. Memlekettiń aldyna qoıyp otyrǵan maqsatyn oryndaýy múmkin, biraq úkimet búkil azamattyń turǵyn úı máselesin óz moınyna ala almaıdy»,-dedi Aıbar Oljaı.
Onyń sózinshe, memlekettiń saıasaty kóp jaǵdaıda áleýmettik álsiz toptardy turǵyn úımen qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
«Memlekettiń turǵyn úı saıasatyna qarasańyz, áleýmettik álsiz toptarǵa jumys isteıtin sharalar qabyldanǵan. Olarǵa úı salyp beredi ne ıpotekany tómen mólsherlememen beredi. Al qalǵan azamattar óz jaǵdaılaryn ózderi jasaýy tıis. Memleket barlyq azamattyń turǵyn úı problemasyn sheship bere almaıdy, ol múmkin de emes, ári qazirgi ashyq naryq jaǵdaıynda olaı bolmaýǵa tıis. Sondyqtan áleýmettik álsiz toptar ǵana, olardyń barlyǵy emes, tek kezegi kelgenderdiń suranysy qanaǵattandyrylady. Osy sebepti de baǵa tómendep ketedi dep aıtpas edim, óıtkeni ol úılerdiń naryqtaǵy úlesi úlken emes. Sol úshin de baǵanyń tómendeýine áser etpeıdi»,-dedi ol.
Qaı kezde úı alǵan tıimdi?
Jalpy «jyldyń qaı mezgilinde turǵyn úı satyp alǵan tıimdi?» degen saýal kópshilikti alańdatatyny sózsiz. Mamandar qarajat bolsa, jyldyń qaı mezgili bolsa da tıimdi ekenin aıtady. Degenmen spıker Aıbar Oljaı turǵyn úı naryǵynda tynyshtyq ornaıtyn jaz mezgili tıimdirek ekenin aıtyp ótti.
«Baǵadaǵy mezgildik aýytqýlar iri qalalarda, onyń ózinde 4-5 paıyz bolatyn shyǵar. Negizi bir mezgilde úı baǵasy tómendep, endi bir mezgilde qatty ósip ketedi dep aıtýǵa bolmaıdy. Eger qolyńyzda aqsha bolsa, eshqandaı ýaqytty kútpeı, qazir alǵan durys. Degenmen menińshe, kúz mezgilinde iri qalalarda baspana qymbattaıdy, óıtkeni stýdentter, jumysqa kelýshiler, úıdi jalǵa alýshylar sany kóbeıedi. Al jaz kezinde turǵyn úı naryǵynda tynyshtyq ornaıdy, jaǵdaıdy paıdalanyp, saýdalasýǵa bolady. Biraq munyń bári jeke jaǵdaılarǵa baılanysty»,-dedi ol.
Qorytyndylaı kele, budan jyl sońyna deıin turǵyn úı naryǵynda asa bir ózgeris bolmaıtynyn baıqaýǵa bolady. Alaıda sarapshylardyń sózine súıensek, turǵyn úı baǵasy arzandamaıdy, tek onyń ósý qarqyny báseńdeýi múmkin.
