Turǵyn úı qurylysyna ınvestıtsııa ósimi artyp otyr - Jeńis Qasymbek

ASTANA. QazAqparat - Táýelsizdik alǵaly beri Qazaqstanda 1,1 mıllıon páter salyndy, ıaǵnı jyl saıyn 40 myń páterden turǵyzylyp otyrǵan. «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrý jolynda 15 jyldyń ishinde elimizdegi jańa baspanalardy paıdalanýǵa berý úlesin eki jarym esege arttyrý kózdelip otyr. Demek, Qazaqstanda aldaǵy ýaqytta áli de 1,5 mıllıon páter, ıaǵnı jylyna 100 myń páterden salynatyn bolady. «QazAqparat» HAA tilshisine bergen suhbatynda QR Investıtsııalar jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbek qazaqstandyqtardyń turǵyn úı máselesi aıtarlyqtaı sheshimin taýyp kele jatqanyn aıtyp berdi.    

- Jeńis Mahmuduly, Qazaqstanda halyqtyń áleýmettik turǵydan áljýaz toptary úshin jaldamaly turǵyn úı qurylysy kólemin arttyrý baǵytynda qandaı sharalar qabyldanady?

- 2019 jyldan bastap jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrý 10 mlrd teńgege ulǵaıady. ıAǵnı, bul baǵytta jumsalatyn jalpy soma 35 mlrd teńge bolmaq. Bul jyl saıyn qosymsha myń páterdi ótkizýge múmkindik beredi. Budan basqa, búgingi kúni ákimdikterge jeke qurylys salýshylardan salynǵan turǵyn úıdi satyp alý quqyǵy berildi. Atalmysh norma az qamtylǵan azamattardy turǵyn úımen qamtamasyz etý úderisin jyldamdatar degen úmittemiz.

Nysandar memlekettik baǵdarlamada bekitilgen parametrlerge sáıkes sharshy metrge 140-180 myń teńge aralyǵyndaǵy baǵa boıynsha satyp alynady. Bul qadam baǵdarlamany iske asyrýda jeke salýshylardy qurylysqa belsendi túrde tartýǵa, ıaǵnı kásipkerlik bastamalardy qoldaýǵa jol ashady.

- Qoljetimdi nesıelik turǵyn úı qurylysyna qosymsha qarjy bólý josparda bar ma?

- Qoljetimdi baǵa parametrleri esebinen sharshy metri 140-180 myń teńgege deıingi nesıelik turǵyn úı - «Qazaqstannyń Turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ jelisi boıynsha úleskerler men salymshylar arasynda úlken suranysqa ıe. Árkim óziniń jeke baspanasyn alǵysy keledi. Osyndaı turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrýdy ákimdikter oblıgatsııalar shyǵarý arqyly qamtamasyz etedi. Ár eki jyl saıyn qordy qaıta paıdalanýdyń «jańartylatyn qaǵıdattary» qarastyrylǵan. Qazirgi tańda atalmysh baǵytta buryn bólingen 240 mlrd teńgeni qaıta paıdalaný kózdelip otyr.

- Respýblıkalyq bıýdjette nesıelik turǵyn úı salý úshin qarajat qarastyrylmaǵan. Al memlekettik qyzmetkerler, muǵalimder, dárigerler men ákimdikterdegi tólemge qabiletti ózge de kezekte turýshylar úshin qandaı qarajat kózi esebinen jyl saıyn qoljetimdi nesıelik turǵyn úı qurylysyn turǵyzý josparlanyp otyr?

- Shyndyǵynda, budan buryn aıtylǵandaı, ákimdikter turǵyzyp jatqan sharshy metri 140-180 myń teńge quraıtyn qoljetimdi úıler «Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń» úmitkerleri men salymshylary arasynda úlken suranysqa ıe. Osyndaı turǵyn úı qurylysynyń kólemin arttyrý maqsatynda biz ákimdikterge jeke qurylys salýshylardan baǵdarlamanyń talaptaryn qanaǵattandyratyn, daıyn turǵyn úılerdi satyp alýǵa múmkindik beretin standarttardy engizdik.

Sonymen qatar, qarajatty tıimdi paıdalaný úshin «revolverli qaǵıdat» qarastyrylǵan. Daǵdarysqa qarsy sharalar sheńberinde 2016 jyly Ulttyq qordan bólingen qarajat árbir eki jylda qaıtadan paıdalanylady da, qosymsha qarjylandyrý talap etilmeıdi. Demek, ákimdik eki jyl ishinde turǵyn úıdi salady da, turǵyn-úı jınaǵy júıesi arqyly kezekte turǵandarǵa úı beredi. Páterdiń satylymynan túsken qarajat qaıtadan jańa úılerdi turǵyzýǵa jumsala beredi.

- «Nurly jer» baǵdarlamasy «7-20-25» ıpotekasy arqyly azamattarǵa jańa turǵyn úı satyp alýǵa múmkindik bere me? Bul úshin qandaı da bir sharttar qarastyrylyp otyr ma?

- Birneshe aı buryn Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha bastalǵan «7-20-25» ıpotekasy boıynsha qoljetimdi baǵdarlama bastapqy satydaǵy jańa turǵyn úılerge degen turǵyndardyń suranysyn arttyrady. Bul qurylys kompanııalaryn yntalandyratyny sózsiz, óıtkeni ıpotekalyq baǵdarlama olardy senimdi satyp alýshylarmen qamtamasyz etkeli otyr. Sonymen qatar, memleket esebinen barlyq turǵyn úı qurylysy aýdandaryna qajetti ınfraqurylym tartylyp, 2019 jyldan bastap qarjylandyrý 20 mlrd teńgege ósedi.

- Al qarjylandyrý turǵysynda qandaı da bir qıyndyqtar týýy múmkin be?

- Qazirgi ýaqytta ákimdikter qajetti tetikterdi ázirlep jatyr. Operator «7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha Shymkent qalasynda 500 myń sharshy metr turǵyn úı salý úshin 20 mıllıard teńge bóldi. Bólinetin qarajat árbir eki jylda «revolverlik qaǵıdat» negizinde aınalymda bolady. Ákimdikter «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda atalmysh shema boıynsha jumys atqaryp jatqandyqtan, qarjylandyrý turǵysynda qandaı da bir qıyndyqtar kútilmeıdi.

- «Baspana» ıpotekalyq uıymynyń resmı ókilderi úı salýshylarǵa qarjylaı kómek kórsetýdi josparlap otyr. Bul týraly keńirek aıtyp bere alasyz ba?

- Búginde «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasynyń aıasynda ákimdikterde qundy qaǵazdardy shyǵarý arqyly nesıelik turǵyn úı salýdyń mehanızmi bar. Bul mehanızm boıynsha ákimdikterdiń oblıgatsııalary eki jylǵa arnalǵan. Óz kezeginde, «Báıterek» holdıngi osy oblıgatsııalardy keri satyp alady. Osylaısha, qurylys aıaqtalǵannan keıin páterler «Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń» salymshylary men ákimdikterdiń kezekte turǵan azamattaryna satylady. Osydan keıin, ákimdikter óz oblıgatsııalaryn qaıtadan keri satyp alady.

«Baspana» turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrýdyń osyǵan uqsas mehanızmin qoldanýdy usynady. Qazirgi ýaqytta operator ákimdiktermen jumys atqaratyn mehanızmderdi ázirlep jatyr. Bul úshin «Baspana» ákimdikterge 150 mlrd teńge bólýge daıyn. Biz bul bastamany qoldaımyz.

- Aldyn ala tólemderdi jınaýdaǵy qıyndyqtardy sheshý úshin búgin qandaı sharalar qolǵa alynyp jatyr?

- «Baspana» ıpotekalyq uıymy ákimdiktermen birlesip, jas otbasylar men memlekettik qyzmetshiler úshin aldyn ala aqy tóleý mólsherin qysqartý boıynsha jumystardy bastap ketti. Atap aıtqanda, birqatar ónimder ázirlendi. Máselen, «Jas arman» - jas otbasylarǵa arnalǵan ónim. Oǵan sáıkes, bastapqy jarnanyń 10 paıyzyn azamattyń ózi salsa, taǵy 10 paıyzyn jergilikti atqarýshy organ áleýmettik kómek túrinde nemese bastapqy jarna úshin paıyzsyz nesıe túrinde beredi.

Sol sekildi «Qamqor Baspana» - memlekettik qyzmetshilerge arnalyp otyr. Ol boıynsha úı baǵasynyń 10 paıyzyn azamat, 10 paıyzyn áleýmettik kómek túrinde nemese aldyn ala tólem úshin paıyzsyz nesıe túrinde Jergilikti atqarýshy organ tóleıdi. Jospar boıynsha, ákimdikter azamattardyń atalǵan sanattaryna aldyn ala tólemdi azaıtý úshin sýbsıdııa bóledi. Bul jaǵdaıda tizimderdi qurastyrý, azamattardyń ónimge qatysýyn tańdaý jumysyn ákimdikterdiń ózderi júzege asyrady.

- Bul shema qashan jumys isteı bastaıdy? «7-20-25» baǵdarlamasynyń operatorynyń aqparatyna sáıkes, Shymkentte pılottyq joba bastalyp ketken sekildi...

- Shymkent ákimdigi 2018-2019 jyldarǵa arnap 2 mlrd teńge sýbsıdııa bóledi. Qalanyń eki myńǵa jýyq turǵyny bastapqy jınaq boıynsha qoldaý sharalarymen qamtylady. Sonymen birge, respýblıkalyq mańyzy bar qala mártebesin alýyna baılanysty Shymkenttegi turǵyn úıdiń shekti quny 15 mıllıonnan 25 mıllıonǵa deıin ósti. Meniń oıymsha, bul bastamany basqa óńirler de ilip áketedi. Osyndaı sharalardy qazir Aqtóbe oblysynyń ákimdigi qolǵa alyp jatyr.

- Suhbat bergenińiz úshin rahmet!