Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq máseleleri boıynsha jańa zań kúshine endi
Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasyn retteıtin bul zań qazirgi tańda kezigip otyrǵan saladaǵy birqatar máselelerdi sheshedi. Onyń ishinde kóp páterli turǵyn úılerdi kondomınımým nysany retinde tirkeýdi retteıdi jáne ońtaılandyrady, páterler jáne turǵyn emes úı-jaılar ıeleriniń úıdi basqarýdaǵy quqyqtaryn qamtamasyz etedi, kóp páterli úılerdi basqarýshylar men basqarýshy kompanııalar qyzmetterin retteıdi, ortaq múlikke kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizýdiń jańa tetikterin engizedi, páterlerdi paıdalaný, olardy turǵyn emes úı-jaılarǵa aýystyrýda turǵyndardyń kelisimin alý sııaqty máselelerdi retteıdi, jedelsatylardy qaýipsiz paıdalanýdy qamtamasyz etý úshin ulttyq standarttar qoldanýdy, qyzmet kórsetýshilerdi attestattaýdan ótkizýdi jáne turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyq salasyn tsıfrlandyrýdy qarastyrady.
Aıtalyq, buǵan deıin ortaq múliktiń durys paıdalanylmaıtyny týraly azamattar tarapynan kóptegen aryz-shaǵym aıtylyp keldi. Endi jańa zań boıynsha kóp páterdi úıdi kondomınımým nysany retinde tirkeý kerek. Onyń jalpy aýdany anyqtalyp, múlik ıesiniń árqaısynyń jeke úlesi aıqyn kórsetiledi. ıAǵnı, úıdi basqarýda teń quqyqqa ıe bolady. Páter ıeleriniń kelisiminsiz jalpy múlikti satýǵa nemese jalǵa berýge zańmen tyıym salynady. Keıbir qurylys kompanııalardy úıdi tirkemeı turyp, jertóle, irge qabattar sııaqty ortaq múlikti satyp jiberetin. Endi oǵan da tosqaýyl qoıylyp, kondomınımýmnyń naqty aýdany úıdi josparlaý barysynda aıqyndalady.
Kóppáterli úılerdi buǵan deıin negizinen páter ıeleri kooperatıvteri basqaryp keldi. Olardyń qyzmetine kóptegen syndar aıtyldy. Nemese qurylys kompanııalary menshik ıelerimen kelispeı, ózderiniń basqarýshy kompanııalarynyń qyzmetin tańatyn. Jańa zań boıynsha páterler men turǵyn emes úı-jaılardyń ıeleri basqarýdyń eki formasynyń birin tańdaýy tıis: zańdy tulǵa retinde múlik ıeleriniń birlestigin (MIB) qurady nemese barlyǵy birlesip basqaratyn qarapaıym seriktestik bolady. Eki túrinde de «bir úı - bir birlestik nemese qarapaıym seriktestik - bir shot» qaǵıdaty jumys isteıdi. ıAǵnı, ár úıdiń turǵyndary óz qarjylaryn ózderi basqaryp, paıdalana alady. Nemese úıdi basqarý mindetin basqarýshy adamǵa nemese basqarýshy kompanııaǵa júkteı alady.
Zań boıynsha páter ıeleriniń jıyny joǵarǵy basqarý organy bolyp sanalady. ıAǵnı, ortaq múlikti basqarý jáne ony kútip-ustaý máselelerin keńesip sheshedi. Úı keńesiniń, revızııalyq komıssııanyń múshelerin saılap, qyzmetine rıza bolmasa olardyń ókilettilikterin toqtata alady. Úıdi basqarý formasyn tańdap, shyǵyndar josparyn bekitedi. Úıge kúrdeli jóndeý júrgizý, ortaq múlikti jalǵa berý sııaqty mańyzdy sheshimderdi qabyldaıdy.
Zańda úıdi basqarý mindeti júkteletin adam nemese basqarýshy kompanııaǵa naqty túsinik berilip, olardyń quqyqtary men mindetteri anyq kórsetilgen. Ortaq múlik nysandaryna kúrdeli jóndeý júrgizýdiń jańa tetikteri engiziledi. Menshik ıeleriniń bul maqsatqa qarjy jınaý tártibi, qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne saqtandyrý jaıy, jınaqtaýshy shotqa salynatyn qarajat kólemi aıqyndalady.
Sondaı-aq, jańa zań talaptary boıynsha turǵyn emes úı-jaılar páterlerden oqshaýlandyrylyp, ózderiniń bólek esikteri bolýy tıis. Jáne bul talap endi hostelderge de taralady. Túngi mezgilde tynyshtyq saqtaý, aınaladaǵy kisilerdiń mazasyn alatyn shý shyǵaratyn jumystar júrgizbeý, temekini arnaýly oryndarda ǵana tartý sııaqty ózge de talaptar aıqyndalady.
Jedelsatylardy qaýipsiz paıdalaný salasyndaǵy máselelerdi sheshý úshin birqatar sharalar qarastyrylǵan. Bul maqsatta endi ulttyq standart ázirlenip, qyzmet kórsetýmen aınalysatyn zańdy tulǵalardy attestattaý kózdelgen. Saladaǵy jergilikti atqarýshy organdar men ýákiletti organnyń quzyreti aıqyndalady.
Turǵyn úı kommýnaldyq salada barlyq bıznes úrdisterdiń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý jáne barlyq taraptyń ózara is-áreketin jaqsartý maqsatynda salany tsıfrlandyrý sharalary atqarylady. Ol úshin elektrondyq aqparattyq resýrstar men aqparat júıeleri engiziledi.
Jalpy alǵanda, jańa zań kóp páterli úılerdi kútip-ustaýdy jaqsartýǵa, múlik ıeleri birlestikteriniń qyzmetin jańa deńgeıge kóterýge, páterler men turǵyn emes úı-jaılar ıelerin ortaq múlikti basqarýǵa jáne týyndaıtyn máselelerdi sheshýge belsene atsalysýǵa yntalandyrýy tıis.
