Túngi klýbtaǵy kisi ólimi: 16 adamǵa sot úkimi shyqty
Aqtóbede «Mıllıarder» túngi klýbyndaǵy kisi ólimine kináli dep tanylǵan 16 sottalýshyǵa úkim shyqty. Aldy 17 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylyp, kámelet jasqa tolmaǵan bir sottalýshy bas bostandyǵynan shekteldi, dep habarlaıdy Kazinform.
Aqtóbe oblystyq qylmystyq ister jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda sottalýshylardyń bári Qylmystyq kodekstiń «Adam urlaý» baby boıynsha aqtaldy. Sonymen birge sýdıa Nurlan Baqtyǵalıevtiń aıtýynsha, kóbi Qylmystyq kodekstiń «Adam óltirý» baby boıynsha emes, «Buzaqylyq» baby boıynsha qaıta saralandy.
Sottalýshy S.Túktibaı 17 jylǵa, Ó.Hasenov 15 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Al E.Serikuly 4 jyl 6 aı jazasyn óteıdi. Sottalýshylar Baqytov 4, Týkenov 4, Işanov 4, Qarataev 4, Ýrstemov 4 jylǵa sottaldy. Al Ermanov 3, Muhanbetshárip, Isengarın, Jańbyrbaev, Qosanov, Myrzabaev, Jıenalınge 2 jyl 6 aı bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndaldy. Al aıyp taǵylǵan kezde kámelet jasqa tolmaǵan Mýkanbetjanov 2 jylǵa bas bostandyǵynan shekteldi.
«Adam óltirýge oqtalý, adam urlaý aıyby taǵylǵanymen, sot bárin negizsiz dep sanady. Bul baptar boıynsha barlyq sottalýshy aqtalyp otyr. Dáleldengen joq. Bul jerde adam urlaý deregi múlde joq. Aldyn ala sóz baılasý da durys emes. Jábirlenýshiler ózderi kelgen, aldyn ala kelisken eshkim joq. Sol sátte tóbeles bastalǵan. Sottalýshylardyń buryn qylmysqa tartylmaǵanyn, keshirim suraǵanyn, balalaryn eskerdi. Sot jazanyń túri men mólsherin anyqtaǵan kezde jábirlenýshilerdiń keshirim bermegenin de negizge aldy», - dedi sýdıa Nurlan Baqtyǵalıev.
Eske salsaq, buryn sottalyp, jazasyn ótep shyqqan Hangeldi Muhanbetshárip, qylmystyq ortada «Sary Jasık» atymen tanymal Janserik Işanov zańsyz «kúzet qyzmetin» mindetine alady. Ol úshin janyna sportqa beıim birneshe adamdy jınaıdy. Arasynda kámelet jasqa tolmaǵany da bar. 2022 jyldyń aqpan aıynan bastap Işanov Aqtóbe qalasy Astana aýdanynda ornalasqan túngi klýbty jalǵa alýshy Qarataevpen aýyzsha kelisip, «kúzet qyzmetin» uıymdastyrdy. Kúzetshiler retinde qyzmet atqarýǵa Muhanbetshárip, Túktibaı, Isengarın, Jańbyrbaev, Qosanov, Myrzabaev, Ermanov, Jıenalın, Serikuly, Baqytov, Týkenov, kámeletke tolmaǵan Mýkanbetjanovty jınaqtaǵan. Kúzetshi men túngi klýbqa kelgen adamdar arasyndaǵy tóbeles aldymen dalada bolǵan.
Keıin soqqydan zardap shekken jábirlenýshilerdi bir top aıyptalýshy ishke kirgizip urady. Adamdardyń soqqy alǵanyn sol kezde túngi klýbta bolǵan demalýshylar kórgen. Oqıǵa kópshilik arasyna tarap ketpeýi úshin aıyptalýshylar kólikpen olardy qala syrtyna alyp ketýdi oılastyrady. Sóıtip, birin kóliktiń ishine, ekinshisin júksalǵyshqa salyp, qala ishimen júredi. Sol kezde júksalǵyshta jatqan jábirlenýshi Jaqypov qashyp ketip, ashanaǵa jetip úlgeredi, adamdardan kómek suraıdy. Al sońynan qýǵan Muhanbetshárip pen Myrzabaev birden boı tasalaıdy. Ekinshi kólikte otyrǵan jábirlenýshi Temirov te kólik baǵdarshamǵa toqtaǵan kezde qashyp, jan saqtaıdy. Al kólik ishindegi aıyptalýshylar qalanyń Nokın dańǵylyndaǵy jaǵajaı mańyna Kóshkinbaevtyń, Tóleýovtiń denesin tastap ketedi.
Sot úkimi kúshine engen joq. Sot úkimi oqylyp bitken soń sottalýshylardyń týystary aıqaı-shý shyǵaryp, arnaıy qyzmet bárin zaldan shyǵaryp jiberdi.
