Týǵan jer turǵan jermen ólshenbeıdi - Darhan Qydyráli
* * *
Qoǵamda úlken serpilis týǵyzyp, qyzý talqylanyp jatqan Elbasymyzdyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasy elimiz úshin jańa kezeńge aýqymdy jol ashyp otyr. Rasynda, HHІ ǵasyrda keskin-kelbetimizdi saqtap, ulttyq mádenıet, tarıhı jadyny jańǵyrtý elimizdiń rýhanı ómirinde adastyrmaıtyn temirqazyq ispetti baǵdar ekeni belgili. Maqalanyń mazmuny elimizdiń rýhanı qazynasyn eselep, tamyrly tarıhymyzdy túgendeýge tolaıym tabys ákelgen «Mádenı mura», «Halyq - tarıh tolqynynda» syndy baǵdarlamalarmen sabaqtasyp, Elbasynyń Ulytaýda bergen suhbatymen, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵynda sóılegen sózimen jáne «Uly Dala ulaǵattary» kitabymen úndes shyqty. Rýhanı jańǵyrý, bul - ótken tarıhymyz ben búgingi ómirimiz, baıandy bolashaǵymyzdyń úılesimdi toǵysy. Bul toǵysý - tarıh, tulǵa jáne týǵan jerdiń jarasymy arqyly baıandy bolmaq. Tarıhty tulǵalar jasaıdy degen túsinik bar. Tarıh degenimiz, túptep kelgende, týǵan jerge tabanyn tiregen, oǵan qorǵan bolǵan tolaǵaı tulǵalardyń taǵdyry. Uly dalanyń qaharmandyq tarıhy epıkalyq sanany, ǵajaıyp dastandardy týdyrdy. Jyr-dastandarymyzda bas keıipker ádette batyr bolady, ol týǵan jerin qorǵap dańqy shyǵady, atajurty úshin arpalysady. Sondyqtan, qasıetti týǵan jer - tulǵanyń temirqazyǵy. Ǵundar zamanynan jetken áıgili ańyzda Móde qaǵannyń ultaraqtaı jerin dushpanǵa bermeı, týǵan topyraǵyn qorǵap qalǵany madaqtalady. Bul týraly Elbasy el gazeti «Egemen Qazaqstanda» jaryq kórgen «Uly Dala ulaǵattary» atty kitabynda: «Qazaqtyń qasıetti jeri - bizdiń asqaq rýhymyz, baǵa jetpes baılyǵymyz, máńgilik muramyz. Baǵzy tarıhymyzdyń bastaýynda turǵan zańǵar qaǵan Módeniń aram pıǵyldy aıar jaýǵa tulparyn, Jaratqan qosqan jubaıyn da el tynyshtyǵy úshin qıǵanymen, kindik qany tamǵan jerin bermeı, qaskóı jaýmen qyrǵyn soǵysqa túsip, jeńiske jetýi - qanymyz ben janymyzdaǵy halyqtyq qasıet, ómirlik ósıet» dep jazǵan edi. Osy ómirsheń ózekten bastaý alatyn epıkalyq dástúr, sanany silkindirgen saryn, jyraýlyq kod keshegi Súıinbaı, Jambyl aqyndar jyrlaǵan batyrlar jyryna deıin ulasyp keldi. Máselen, Súıinbaı kózi kórgen Suranshy men Saýryqty elin, jerin qorǵaǵan ǵajap sıpattaǵy erler etip, epıkalyq órnekpen asqaqtatady. Osylaısha aqyn-jyraýlar «týǵan jerge týyn tikken» erlerin el jadynda máńgi jańǵyrtyp, epıkalyq keńistikke kóterdi. Sondyqtan, Iolyqtegin jyrlaǵan Kúltegin men Jambyl jyrlaǵan Suranshy, Ótegenge deıingi batyrlardyń beınesi bir-birine uqsas. Kúńirenip kún túbine jortqan Kúlteginge uran bolǵan kıeli bóri Súıinbaı jyrynda bórili baıraq bolyp kóteriledi, Shalkıiz ben Móńkede kókjaldy bastaıtyn abadan tulǵasynda somdalady. Osylaısha qasıetti uǵymdar alys ǵasyrlardan jetse de, bir-birinen shalǵaı óńirlerde jyrlansa da úndes, saryndas keledi. Sebebi, abyz jyraý men batyr babanyń - tulǵanyń arman, maqsaty ortaq, olardyń muraty - týǵan jerdi qorǵaý, eldi jeruıyq mekenge qonystandyrý, «qoı ústine boztorǵaı jurmyrtqalaǵan» ǵajaıyp zamanǵa jetkizý. Dúnıede tarıhty jasaýshy ulttar bolady, jazatyn ulttar bolady. Túrki jurty tarıhty jasaǵan, sonymen birge óz tarıhyn tasqa qashap jazǵan kemel el. Dańqty babalarymyz Máńgilik el arman-ańsaryn máńgi tasqa qashap qaldyrǵan, týǵan jerdiń ár tasyna qaharmandyq tarıhyn bádizdep jazyp, oıýmen órnektegen oıshyl halyq. Osylaısha Baıqaldan Balqanǵa deıingi baıtaq qonystyń árbir tasy tańbalanyp pasporttalǵan, ony kóziniń qarashyǵyndaı saqtaǵan babalar amanaty bizge ulasqan. Tuǵyrly tulǵa ǵumyrly tarıhty jasasa, kerisinshe, tarıh ta tegeýrindi tulǵany týdyrady. Lıderdiń erekshe harızmasy týraly «Qutty bilikten»: «Bóri bastasa qoılar da ulıdy, qoı bastasa bóriler de qurıdy» degen ataly sóz qalǵan, bul túrki jurtyna keń taralǵan baıyrǵy támsil. Muny biz tereń tarıhymyzdyń taǵylymynan jaqsy bilemiz. Árbir dáýir týdyrǵan daraboz tulǵa uly dala tarıhyn jańa beleske kóterip otyrdy. Kóshpeli qoǵam óziniń kóshbasshy jetekshileriniń artynan erdi. Sol sebepti túrki tarıhyn ilgeri súırep, dáýir dońǵalaǵyn alǵa jyljytqan qadaý-qadaý tulǵasyz tutas tarıhty taný qıyn. Abaı «Edınıtsa bolmasa, ne isteıdi óńkeı nól» degende osyny meńzese kerek. Tulǵa men týǵan jerdiń toǵysqan jerinen kıe bastalady. Týǵan jer men tulǵany jalǵastyrýshy - el men jerdiń shejiresi. Shejire - ótken arýaqty búgingi urpaqpen sabaqtastyrýshy kıeli ata tarıh. Jazýshy Gabrıel Garsıa Markes «Adam men jerdi týystyryp turǵan arýaq» degen paıymyn beker aıtpaǵan. Elbasy Ulytaýdaǵy Áýlıebulaqta bergen suhbatynda Qazaq eliniń tórt tarap, segiz qıyryn qasıetti qaqpa sekildi kıeli jerler qorshap turǵany týraly bylaı degen edi: «Ulytaý - óte qasıetti jer. Ulytaý dep atalýynyń óziniń tarıhı máni bar. Qazaqtyń en dalasynyń qaı shetine barsań da osyndaı qasıetti jerler tabylady. Shyǵysqa barsań - Berel qorǵany bar, Ortalyqqa kelseń - Ańyraqaı shaıqasy ótken jer bar. Batysqa barsań - Altyn Ordanyń handary turǵan Saraıshyq sııaqty qasıetti meken bar, Ońtústikke barsań - Túrkistan tur».
Babalar «Edil - úıdiń esigi, Jaıyq - úıdiń japsary, Túrkistan uly tórimiz» dep Uly dalanyń tutastyǵyn orda beınesinde sýrettegen. Tórt tarabyn qazaqtar mekendep otyrǵan asqaq Altaı - túgel túrkiniń altyn taǵy, Áziret qonǵan Qarataý men Qoja Ahmet ıAsaýı tynym tapqan Túrkistan - musylman áleminiń uly tóri, Qorqyt atanyń qutty qonysy Syr boıy - oǵyz jurtynyń ordaly oshaǵy, Ulytaý - dáshti qypshaqtyń kindigi, Saraıshyq - Altyn ordanyń bosaǵasy ispetti. Sondyqtan, Alashtyń aımańdaı aqyny Maǵjan Jumabaıuly «Kóp túrik enshi alysyp tarasqanda, qazaqta qara shańyraq qalǵan joq pa?!» dep tap basyp jyrlaǵandaı, qasıetti Qazaq jeri ordaly oǵyz-qypshaqtyń, alty san alashtyń ata jurty, arǵy-bergi tarlan tarıhtyń kýágeri bolyp shyǵady. Atameken epıkalyq sanada aıshyqtalady, týǵan jer qanymyzdyń túıirshiginde, janymyzdyń túkpirinde, tarıhı sanamyz ben tanym-túısigimizdiń tereń qatparynda qattalady. Bul turǵydan alǵanda, týǵan jer turǵan jermen ólshenbeıdi. «Balqan, Balqan, Balqan taý, o da bizdiń barǵan taý», «Qyzyn - Qyrymǵa, ulyn Urymǵa qondyrdy» sekildi tuspaldy uǵymdar, syrly sóz oramdary tarıhı jadynyń sergektigin, kóshpeli qaýymnyń geografııalyq keńistik týraly uǵymynyń baıtaqtyǵyn kórsetedi. Jeruıyqty ǵundar izdedi, qasıetti Ótúkendi kók túrkiler mekendedi, Jıdelibaısyndy Qazaq ordasy ańsar etti. Áıgili «Manas» jyrynda «Qańǵaı, Qańǵaı, Qańǵaı dep, Qańǵaılaǵan uran bar, Altaı, Altaı, Altaı dep, Altaılaǵan uran bar» deıdi. Osylaısha jyrshy túrktiń túpmekeni Ótúken - Qańǵaıdy jyrlaıdy, Orhon darııasynyń tolqynynda júzip júrgen balyqtardy sýretteıdi. Mine, tarıhı tanym, jyrshyǵa kod arqyly ulasqan tereń túsinik. Endeshe, kıeli jerler Qazaqstanmen shektelmeıdi, qasterli mekender el shekarasymen tuıyqtalyp qalmaıdy. Ata tarıh, shejireli epos, qasıetti jerler - urpaqqa udaıy kúsh beretin shýaqty energııanyń qýatty kózi. Muny mıf deımiz, kıe deımiz, dástúr sabaqtastyǵy deımiz. Urpaq sanasyna «Ashına», «Ergeneqon», «Qorqyt» sekildi ańyzdar taralyp, búgingi urpaqpen úılesimdi úndesip, túrki tarıhyn dúr silkintip tur. Máselen, Qorqyt qanshama alys jurttardy aralap ketken qadym zamannyń qarııa keıipkeri. Biraq onyń ardaqty aty atalǵanda Altaıdan Anadolyǵa deıingi jaıylǵan túrki jurtynyń júregi dir etip, bir sátte basy birigip, baýyr bolatyny anyq. Mine, kod, uran degen osynaý tiri tarıh. Endeshe, adamzattyń aqyl-oı qazynasyna olja salyp, álemdik órkenıetke úlken úlesin qosqan Uly dalanyń asyl muralaryn qaıta zerdeleý turǵysynan rýhanı jańǵyrýdyń mańyzy da aıryqsha ekeni anyq.