Tranzıt, taýar aınalymyn arttyrý: Toqaev pen Orbannyń kezdesýinen ne kútemiz
Qazaqstan Majarstandy EO elderiniń ishindegi mańyzdy saýda seriktesi retinde qarastyrady. Alaıda, búginde eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq qatynastyń áleýeti áli tolyq iske asyrylmaǵanyn moıyndaý kerek. Mundaı pikirdi halyqaralyq sarapshylar bildirip otyr. Al, 2 qarashada Astanaǵa Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń shaqyrýymen Majarstan premer-mınıstri Vıktor Orban keledi. Aqordadaǵy kezdesýden keıin ekijaqty qarym-qatynas qaı baǵytta damýy múmkin, osy jáne ózge máseleler týraly Kazinform sarapshysynyń materıalynan oqyńyz.
El prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev osy jyly 18 qyrkúıekte BUU Bas Assambleıasy 78-shi sessııasynyń (AQSh, Nıý-Iork) aıasynda Majarstan prezıdenti Katalın Novakpen kezdesýinde elder arasyndaǵy ózara taýar aınalymyn ulǵaıtý, sondaı-aq yntymaqtastyqtyń ekijaqty tetikterin jandandyrý úshin birlesken sharalar qabyldaýdyń mańyzdylyǵyn atap ótken. Sol kezdesýde Qazaqstan Prezıdenti Majarstan premer-mınıstri Vıktor Orbandy Túrki memleketteri uıymynyń 10-shy mereıtoılyq sammıtine shaqyrdy.
Sonymen, 2 qarashada Majarstan premeri elordaǵa keledi. Taraptar saýda-ekonomıka, ınvestıtsııa jáne mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy qazaq-majar yntymaqtastyǵyn odan ári keńeıtý máselelerin talqylaıdy dep kútilýde. Sonymen qatar, Vıktor Orban Qazaqstan úkimetiniń basshysy Álıhan Smaıylov jáne Parlament Májilisiniń tóraǵasy Erlan Qoshanovpen kezdesýi josparlanǵan.
Strategııalyq áriptestik
Majarstan – Qazaqstannyń táýelsizdigin moıyndaǵan jáne strategııalyq áriptestik týraly kelisimge qol qoıǵan Shyǵys Eýropanyń alǵashqy memleketteriniń biri.
Memleketaralyq dıplomatııalyq qatynas 1992 jyldyń 2 sáýirinde ornaǵan. Búginde Astana men Býdapesht arasyndaǵy dıplomatııalyq qatynastar strategııalyq áriptestik deńgeıine jetti. Ekijaqty dıalog Qazaqstan-Majarstan strategııalyq keńesi men Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jónindegi úkimetaralyq komıssııa jumysynyń aıasynda damyp keledi.
Osy ýaqytqa deıin qos memlekettiń prezıdentteri el astanalaryna eki retten sapar shekken. Al, Qazaqstan úkimetiniń basshysy Majarstanǵa tórt ret, al kerisinshe olardyń premeri elordaǵa eki ret kelgen.
Sonymen qatar, Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 2023 jylǵy qyrkúıekte BUU Bas Assambleıasy 78-shi sessııasynda Majarstan Prezıdenti Katalın Novakpen kezdesýinde eki el arasyndaǵy dástúrli dostyq baılanystardy saqtaý jáne tereńdetý nıetin rastady. Bul oraıda Majar premeri Vıktor Orbannyń Astanaǵa saparynyń mańyzyna Álemdik ekonomıka jáne saıasat ınstıtýtynyń sarapshysy Lıdııa Parhomchık toqtaldy.
AQSh-taǵy kezdesýde taraptardyń Túrki memleketteri uıymynyń qyzmeti aıasynda tyǵyz yntymaqtastyqty qoldaýǵa múddeli ekeni erekshe ataldy. Uıymnyń Astanada ótetin onynshy sammıtin Qazaqstan qabyldaıdy, bul Qazaqstan-Majarstan ózara is-qımylyn jandandyrýǵa qosymsha múmkindik týǵyzady, – dedi sarapshy.
Saýda-ekonomıkalyq baılanys
Ótken jyly Majarstan Qazaqstanǵa tikeleı sheteldik ınvestıtsııalar boıynsha rekord ornatyp, kórsetkish 49,8 mln dollarǵa jetti. Sońǵy eki onjyldyqta Majarstan bizdiń ekonomıkamyzǵa 300 mln dollardan astam ınvestıtsııa quıdy.
2023 jyldyń basynda ótken Qazaqstan-Majarstan Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jónindegi úkimetaralyq komıssııasynyń segizinshi otyrysynda taraptar ekonomıkalyq ózara is-qımyldy damytý úshin múmkindikterdi qarastyrdy. Onda, eń aldymen, eksporttalatyn taýarlar tizimin arttyrý kózdeldi.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń derekterine súıensek, osy jyldyń qańtar-tamyzynda elder arasyndaǵy taýar aınalymy shamamen 124,2 mln dollardy qurady. Onyń ishinde 120,3 mln ımportqa tıesili. 2022 jyly ekijaqty saýda kólemi 172,2 mln dollar boldy. Bul Qazaqstannyń syrtqy saýdasynyń jalpy kóleminiń 0,2% quraıdy.
Halyqaralyq sarapshynyń aıtýynsha, bul kórsetkishterdi úlǵaıtýǵa múmkindik kóp. Óıtkeni, qazirgi áleýet tolyq júzege asyrylmaı otyr. «Erteńgi kezdesý bul múmkindiktiń ornyn toltyrýǵa septigin tıgizedi», dep esepteıdi Lıdııa Parhomchık.
Qazaqstan Majarstandy EO elderi arasyndaǵy mańyzdy saýda seriktesi retinde qarastyrady. Qazaqstan Vengrııaǵa gaz-hımııa jáne balyq salasynyń ónimderin eksporttaıdy, al bizdiń elge dárilik zattar, tehnıka jáne baılanys quraldary ımporttalady. Alaıda, búginde eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq qatynastardyń áleýeti tolyq iske asyrylmaǵanyn moıyndaý kerek, – deıdi sarapshy.
Kópjaqty yntymaqtastyq
Eki el arasyndaǵy saıası qatynastar ózara túsinistik pen senim aıasynda damyp jatyr. Halyqaralyq saıasattyń mańyzdy máseleleri boıynsha taraptardyń ustanymdary sáıkes keledi. Vengrııa Qazaqstannyń 2010 jyly EQYU-ǵa tóraǵalyq etý jáne «EKSPO-2017» ótkizý týraly ótinimin jaqtady. Sondaı-aq, Eýropa Keńesiniń qylmystyq sot isin júrgizý salasyndaǵy konventsııalaryna qosylýdy jáne EO elderimen vızalyq rejımdi jeńildetý máselesinde qoldaıdy. 2019 jylǵy 19 qyrkúıekte Býdapeshte eki memleket úshin de mańyzdy – Túrki memleketteri uıymy ókildiginiń keńsesi ashyldy.
Toqaev pen Orbannyń kezdesýleri
Qazaqstan Prezıdenti men Majarstan premer-mınıstri buǵan deıin birneshe ret kezdesken. Alǵashqy resmı kezdesý 2020 jylǵy 10 sáýirde «SOVID-19 pandemııasymen kúresýdegi nıettestik jáne yntymaqtastyq» taqyrybynda ótken Túrki tildes memleketteri yntymaqtastyq keńesiniń tótenshe sammıtine «onlaın» qatysýdan bastaldy.
Sodan keıin Qasym-Jomart Toqaev pen Vıktor Orban 2021 jylǵy 12 qarashada Ystanbulda Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesine múshe elder basshylarynyń 8-shi sammıti aıasynda kezdesti.
Budan bólek 2022 jylǵy 10 qarashada Samarqanda ótken Túrki memleketteri uıymynyń sammıti barysynda áńgimelesti. Kezdesýlerde taraptar saıası, saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy ózara is-qımyl joldaryn, sondaı-aq halyqaralyq jáne óńirlik máselelerdi talqylady.
Mádenı-gýmanıtarlyq baılanys
Elder arasyndaǵy tarıhı baılanystyń tamyry tereńde jatyr. Óıtkeni qazirgi Majarstan aýmaǵynda XIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda Torǵaı dalasynan qonys aýdarǵan qypshaq taıpalarynyń urpaqtary turady.
Búginde eki eldiń óner qaıratkerleri, ǵalymdary jáne sportshylary Qazaqstan men Majarstanda ótetin túrli mádenı jáne sporttyq is-sharaǵa belsendi qatysady.
Qos memlekettiń ǵalymdary ortaq tarıhı baılanysty zertteýge ózara qyzyǵýshylyq tanytady. Vengrııadaǵy qypshaqtardyń jáne Qazaqstandaǵy madıarlardyń qonystaný tarıhyn zertteý boıynsha birlesken arheologııalyq zertteýler júrgizilip jatyr.
2014 jylǵy 2-3 maýsymda Býdapeshte «Astana» kóshesi ashylyp, Abaı Qunanbaevtyń bıýsti ornatyldy.
Elimizdiń joǵary bilim berý organy Bilim jáne ǵylym salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly kelisim sheńberinde vengrııalyq jetekshi ýnıversıtettermen tyǵyz jumys isteıdi. Jyl saıyn qazaqstandyq 250 azamat Majarstannyń joǵary oqý oryndarynda oqýǵa grant alady. Búginde myńnan asa stýdentimiz osy elde bilim alyp jatyr.
2022 jyldyń naýryzynda Býdapeshte «Meniń atym Qoja» fılmi qazaq tilinde kórsetildi jáne A.Dıýly atyndaǵy ýnıversıtette qazaq mádenıetiniń kúni ótti.
Sonymen qatar, otandastar arasynda qazaq tilin dáripteý maqsatynda L. Eetvosha atyndaǵy ýnıversıtette 2022 jyldyń sáýirinen qyrkúıegine deıin qazaq tili kýrstary uıymdastyryldy. Sol jyly tamyzda Vengrııa Ǵylym akademııasynda Ahmet Baıtursynulynyń «Alash» jáne vengr túrkology Armınıı Vamberıdiń «Ortalyq Azııaǵa saıahat» kitabynyń tusaýkeseri ótti. Sońǵy kezderi ǵylym salasyndaǵy ekijaqty yntymaqtastyq aıtarlyqtaı jandandy.
Yntymaqtastyqty qaı baǵytta damytýǵa bolady?
Taraptar saýda-ekonomıkalyq jáne ınvestıtsııalyq áriptestik qarqynyn arttyrýǵa nıetti. Mamandardyń boljamyna súıensek, agroónerkásip keshenindegi ózara baılanystan bólek, eki el arasyndaǵy iskerlik qatynastardyń damýyna tranzıttik tasymaldar serpin berýi múmkin.
2021 jyly «KTZ Express» Vengrııa arqyly Ortalyq Eýropaǵa tranzıttik tasymaldardy damytý týraly memorandýmǵa qol qoıdy. Bul Zahonıdegi CELIZ (Ortalyq Eýropalyq logıstıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaq – red.) baǵdarlamasy aıasyndaǵy yntymaqtastyqty kózdeıdi. Majarstan aımaqtaǵy temirjol jáne port ınfraqurylymyn modernızatsııalaýdy Qytaı-Eýropa-Qytaı baǵytyndaǵy júkterdi tasymaldaý marshrýttaryn uıymdastyrýdyń negizgi jobasy retinde qarastyrady, – dep atap ótti Lıdııa Parhomchık.
Qazaqstan qytaılyq taýarlardy Eýropaǵa jetkizýdiń logıstıkalyq tizbekterin, onyń ishinde Zahonıdiń termınaldyq ınfraqurylymyn paıdalaný esebinen qurý jumysyn jalǵastyrýdy josparlap otyr.
Aıta keteıik, Astanada 3 qarashada Túrki memleketteri uıymynyń 10-shy sammıti ótedi. Oǵan uıymǵa múshe memleketter – Qazaqstan, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan, Túrkııa, Ózbekstan, sondaı-aq baqylaýshy elder – Túrikmenstan jáne Vengrııa basshylary qatysady.
