«Tótensheniń alqasynda memlekettik til «tótenshe jaǵdaıda» qaldy» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Keshe Premer-Mınıstrdiń orynbasary Erbol Orynbaevtyń, Parlament depýtattarynyń, qoǵamdyq uıymdar ókilderiniń qatysýymen Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń keńeıtilgen alqa májilisi ótip, onda ótken jylǵy jumystar qorytyndylanyp, Elbasynyń Qazaqstan halqyna Joldaýyn iske asyrýdaǵy jańa mindetter saralandy», dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, jıyndy qorytyndylaǵan E.Orynbaev óz sózinde Elbasynyń Joldaýynda halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa erekshe nazar aýdarylǵanyn aıta kelip, bul aýqymdy sharany júzege asyrýda Úkimetke naqty tapsyrmalar berilgenin eskertti. Eń aldymen, halyqty eńbekpen qamtý - sonda naqtylanǵan negizgi sharýa bolyp, bizge úlken jaýapkershilik júktelip otyr. Ásirese, jastardy jumysqa ornalastyrýǵa mán berýimiz kerek. Osyǵan oraı E.Orynbaev mınıstrliktiń oblys, aýdan, aýyl boıynsha naqty jospar jasap, ony júzege asyrýdyń tıimdi joldaryn qarastyrý, aýyl ahýalyna erekshe nazar aýdarý qajettigin basa aıtty. Maqala «Áleýmettik máseleler saralandy» degen taqyryppen berilgen.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstannyń bıznes salasyndaǵy izdenisteri halyqaralyq aýqymda da qyzyǵýshylyq týǵyzýda. Osydan 2 kún buryn, Máskeýden shyǵatyn «Vedomostı» gazetinde Reseı Premer-Mınıstri Vladımır Pýtın óziniń «Bizge jańa ekonomıka kerek» dep atalatyn maqalasyn jarııalady. Maqalada bul máselege baılanysty bylaı delingen: «Biz osy jyldyń 1 qańtarynan bastap birtutas ekonomıkalyq keńistik rejimine engen kórshiles Qazaqstannyń úlgisi nazar aýdararlyq. Qazir bul el, Búkilálemdik banktiń baǵalaýyna sáıkes, tutastaı alǵanda bızneske jasalǵan jaǵdaı boıynsha 47-shi orynda tur, al Reseıdiń orny - 120-shy. Birneshe jyldyń ishinde bıznes júrgizýge jaılylyqty anyqtaıtyn barlyq kórsetkishter boıynsha bizben salystyrýǵa keletin elderdiń úzdik kórsetkishterine jaqyndaý mindetin qoıýdy usynamyn».
***
«Aıqyn» gazetiniń beısenbilik sanynda adamzat ıgiligine jarar jańalyq ashyp, esimin tarıhqa qashap jazdyrǵan tapqyrlar jaıly sóz qozǵalady. Onda da ǵulamalardyń arasynan eń ataqtylary iriktelip, ártúrli derek kózderin paıdalana otyryp, olardyń qoǵamǵa sińirgen eńbegin elekten ótkizilgen. Basylymnyń atap ótýinshe, «Eń ataqty ónertapqysh kim?» degen suraq tóteden qoıylsa, oǵan jaýap tabý qıynnyń qıyny. Degenmen úzdikter tizimin túzip, báseke týdyrǵandy unatatyndar jaýapkershiligi mol táýekelge baryp jatady eken. Máselen, kóptegen sarapshylar eń ataqty ónertapqysh retinde ejelgi grek ǵalymy Arhımedti ataıdy eken. «Búgingi tańda álem elderindegi barlyq mektepter men ózge de oqý oryndaryndaǵy shákirtter Arhımedtiń eńbegine súıenip, matematıka amaldaryn úırenedi. Onyń bul saladan bólek birneshe paıdaly mashınalardy oılap tapqanyn bireý bilse, bireý bile bermeıdi. Máselen, Arhımed jaý shebin buzatyn soǵys quralyn ómirge ákelgen», - dep jazady basylym. Taǵy da basqa ǵalymdar jaıynda egjeı-tegjeıli bilgińiz kelse, «Eń ataqty ónertapqysh kim?» degen maqalaǵa nazar salyńyz.
Dástúrli Davos jıyny buqaranyń jappaı qarsylyǵyna qaramastan «yń-shyńsyz» ótti. Álem alpaýyttarynyń dástúrli basqosýy bıyl da álemdi tyǵyryqqa tiregen qarjy daǵdarysyn toqtatýdyń amalyn taba almasa da oǵan qatysýshylar dúnıejúzin eleń etkizgen «sóz aıtty». Ol naǵyz kapıtalısterdiń, kapıtalızm formatsııasynyń paıdalylyǵyn ǵylymı dáleldep shyqqan Adam Smıt, Rıkardo, Keıns teorııalarynan nár alǵan ǵalymdardyń, ejelden kapıtalıstik eńbek qatynasynan qol úzbeı damyp kele jatqan memleket basshylarynyń ýaǵdalasyp qoıǵandaı «kapıtalızmniń ómiri sanaýly», «kórinbeıtin qol endi kapıtalızmdi retteı almaıdy» degen syńaıly aqıqattardy moıyndaýy, ol ol ma, bári de joǵaryda aıtylǵan tirkesti óz aýyzdarynan mártebeli minberden jarııalaýy boldy. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda jarııalanǵan «Davos: «kapıtalızmniń sanaýly ómiri qaldy» degen taqyrypta keńinen baıandalǵan.
***
Besinshi shaqyrylymmen saılanǵan depýtattyq korpýs keshe birinshi ret bas qosty. Basym kópshiligi nurotandyqtardan, sosyn aqjol men kommýnısterden hám Assambleıa ókilderinen quralǵan jańa quram bilek sybana zań shyǵarý isine kiristi. Jańa tóraǵa Nurlan Nyǵmatýlınniń jıyndy ashý barysynda sál kibirtiktegeni bolmasa, birinshi otyrysty «birtúrli» ótti deýge esh negiz joq. Bul jaıynda «Alash aınasy» gazetiniń beısenbilik sanynda jaryq kórgen «Májilis atqa qondy» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. «Aıtpaqshy buny besinshi shaqyrylymnyń erekshe belsendiligine jatqyzamyz ba, ony bilmedik, áıteýir palatanyń jumysqa alǵan birinshi zań jobasyna bastamashylyq jasaǵan da sol «depýtat» atalatyn qaýymnyń ózi eken. Onyń ústine qalaýlylar bul joly onsha-munsha emes, zańnama máselesin tikeleı Ata zańnyń áleýetin iske asyrýdan bastaǵaly otyr. Toq eteri, májilismender qaraýyna engen alǵashqy zań jobasy Konstıtýtsııanyń 78-babyn iske asyrý jumysyna arnalypty», - dep jazady basylym.
«Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstri Nurlan Qapparovqa beker ókpeleppiz. «Murtqa ókpelep júrgende, saqal shyqty» degendeı, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi qazaq tiline nemquraıly qaraýdan Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrliginen «ozyp» ketti. Mınıstr Vladımır Bojko bastaǵan, ózgesi qostaǵan keshegi alqa májilisi 99 paıyz orys tilinde ótti. Artyq-kemi joq týra 1 paıyz ana tilimizdiń enshisine tıdi. Bul bir paıyz Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary Serik Ahmetovtyń týra 1 mınýttyq qazaq tilinde oqyǵan kirispe sózi jáne Vladımır Bojkonyń qazaqsha «Qudaı qalasa» dep baıandama arasynda aıtyp qalǵan sózi. Qysqasy, arbanyń aldyńǵy dóńgelegi qalaı dóńgelese, sońǵylary da solaı júretini belgili. Sondyqtan da, Bojko qazaqsha sóılemeı, tótensheniń qazaqshasy «tótenshe jaǵdaıdan» ońalmasy túsinikti», - dep jazady «Alash aınasy» gazeti. Basylymda jaryq kórgen maqala jaıynda egjeı-tegjeıli bilgińiz kelse, «Tótensheniń alqasynda memlekettik til «tótenshe jaǵdaıda» qaldy» degen taqyrypqa kóz salyńyz.
