Tótenshe jaǵdaı rejımin buzǵandar qandaı jazaǵa tartylady
«Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekstiń 476-babyna sáıkes, tótenshe jaǵdaı rejımin buzý 10 AEK-ke deıin aıyppul nemese 15 táýlikke deıin qamaýǵa alýǵa ákep soǵady. Tótenshe jaǵdaı kezinde quqyqtyq tártipti buzýǵa ıtermeleıtin áreketter úshin (ÁQBtK-tiń 478-baby) – 40 AEK mólsherinde aıyppul salynady nemese 30 táýlikke deıingi merzimge ákimshilik qamaýǵa alynady», - delingen Bas prokýratýranyń áleýmettik jelidegi paraqshasynda.
Sonymen qatar, sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq normatıvterdi buzý (ÁQBtK-tiń 425-baby) qyzmetin toqtata turýmen 2 myń AEK mólsherinde aıyppul, al baqylaý organdarynyń talaptaryn oryndamaý (ÁQBtK-tiń 462-baby) qyzmetin toqtata turýmen qosa 500-AEK mólsherinde aıyppul salynady.
Osyǵan tektes quqyq buzýshylyq saldarynan abaısyzda adamdardyń jappaı syrqattanýyna, aýrý juqtyrýyna nemese adamnyń ólimine ákep soqqan jaǵdaıda, on jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrýǵa jazalanady (QK 304-baby).
Jalpy, tótenshe jaǵdaı kezinde jasalǵan qylmystyq quqyq buzýshylyqtar úshin Qylmystyq kodekspen odan da qatań jazalar kózdelgen. Tótenshe jaǵdaı jarııalanǵan jerde jasalǵan qylmystar úshin negizgi qylmystyq-quqyqtyq sharalar Qylmystyq kodekstiń 14 babynda jazylǵan.
Olardyń qatarynda kórineý jalǵan aqparatty taratý (QK 274-baby 4 bóligi boıynsha – 3-den 7 jylǵa deıin bas bostandyǵynan shekteý nemese aıyrý), bılik ókiline baǵynbaý (QK 379-baby – 2 jylǵa deıin bas bostandyǵynan shekteý nemese aıyrý), bılik ókiline qatysty kúsh qoldaný (QK 380-baby 3 bóligi boıynsha – 7 jyldan 12 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrý), quqyq qorǵaý organy, arnaýly memlekettik organ qyzmetkeriniń, áskerı qyzmetshiniń ómirine qolsuǵýshylyq (QK 380-1 baby 2 bóligi boıynsha – múlki tárkileýmen 15-den 20 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan nemese ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý), uıymnyń jumysyna kedergi jasaý (QK 401-baby – 2 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteýge ne sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrý) jáne birqatar áskerı qylmystyq quqyq buzýshylyqtar.
«Osy kezeńde, basqa da ákimshilik jáne qylmystyq quqyq buzýshylyqtardy jasaý, ákimshilik jaýaptylyq pen qylmystyq jazany aýyrlatatyn mán-jaılar bolyp sanalady (ÁQBtK-tiń 57-baby, QK 54-baby)», - delingen habarlamada.