Top-menedjmenttegi genderlik teńdik kompanııa jumysyna qalaı áser etedi
Qazaqstanda memlekettiń qatysy bar kompanııalardy basqarýdaǵy áıelderdiń úlesi 5-7%-dy quraıdy. El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev bul jaǵdaı el halqynyń jartysynan astamyn quraıtyn áıelderdiń áleýetin tolyq iske asyrýǵa múmkindik bermeıtinin aıtyp, basshylyqtaǵy áıelderdiń úlesin 30%-ǵa arttyrýǵa tapsyrma bergen edi. Ol osydan eki jyl buryn Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń tórtinshi otyrysynda bylaı dedi: «Keńes músheleri bul máseleni jan-jaqty pysyqtap, memleket qatysatyn kompanııalardyń basqarý organdaryndaǵy áıelderdiń úlesin 30%-ǵa deıin ulǵaıtý jónindegi mindetti normany engizý qajettigi jóninde usynys jasady. Men bul bastamany kezeń-kezeńimen júzege asyrý týraly oılanýymyz kerek dep esepteımin. Bul bıznes sektoryn áıelder úshin qolaıly etedi, mamandandyrylǵan halyqaralyq reıtıngterdegi Qazaqstannyń pozıtsııasyn jaqsartady».
Osyǵan baılanysty úkimet adam quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy sharalary jónindegi qaýlysynda áıelderdiń qoǵamdyq jáne iskerlik keńesterde, memlekettik organdar janyndaǵy konsýltatıvtik-keńesshi qurylymdarda jáne kvazımemlekettik sektorda ókildik etýine nazar aýdaryp otyr. Atalǵan jańa norma jobasy kvazımemlekettik sektorda basshylardyń keminde 30%-y áıel bolýyn qarastyrady.
Qazaqstan top-menedjmentindegi genderlik ártúrlilik
Jýyrda elordada ótken EdTech Forum M.E.T.A. konferentsııasynyń bir sessııasy «META WOMAN – Jańa Qazaqstan: menedjmenttegi áıelder» taqyrybynda ótip, onda kvazımemlekettik kompanııalardy basqarýdaǵy áıelderdiń sanyn arttyrý máselesi talqyǵa tústi.
Jıynǵa qatysqan Aqparat jáne qoǵamdyq damý vıtse-mınıstri Aleksandr Danılov shynymen de áıelderdiń joǵary laýazymdarǵa kóterilýine kózge kórinbeıtin birqatar kedergi bar ekenin atap ótti. Vedomstvo ókiliniń aıtýynsha, mundaı máselelerdiń sheshimin tabý úshin keń kólemde talqylaýlar uıymdastyrý qajet. «Áıelderdiń kvazımemlekettik sektorǵa keńinen qatysýy áleýmettik ádilettilik máselesi ǵana emes, sonymen qatar ekonomıkalyq másele. Sonymen qosa munyń adam kapıtaly, sybaılas jemqorlyqpen kúres jáne kompanııalardyń tabysyn arttyrý sekildi máselelerge de qatysy bar. Biz «BUU-Áıelder» uıymymen ortaq joba aıasynda birqatar keń aýqymdy pikirtalasty, sonyń ishinde Áıelder quqyqtary jónindegi ulttyq komıssııa alańynda talqylaýlar ótkizýdi josparlap otyrmyz. Qalaı jaqsyraq jumys isteı alatynymyzdy, aqparattyq-nasıhattyq naýqandardy qalaı qurý kerek ekenin sóz etemiz. Álemdegi jaǵdaı aı saıyn ózgerip otyr, sondyqtan men árqaısyńyzdan genderlik teńdik pen genderlik teńsizdiktiń tek áıelderdiń máselesi emes ekenine nazar aýdarýyńyzdy suraımyn»,-dedi vıtse-mınıstr.
Sonymen qosa ol mundaı ózekti máselelerdi talqylaýǵa mańyzdy sheshimderdi qabyldaıtyn er adamdardy da tartý keregin aıtyp ótti.
Al QR Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııanyń múshesi Azıza Shójeeva qazaqstandyq erler men áıelderdiń bilim deńgeıine toqtalyp ótti. Onyń dereginshe, áıelder erlerge qaraǵanda bilimdirek. «Máselen, «Bolashaq» stıpendıattarynyń 58%-y áıelder, alaıda basshylyq qyzmette otyrǵandar sanaýly ǵana. Memlekettik saıası qyzmetshilerdiń – 9%-y, QR Parlamenti Májilisiniń – 28%-y, Senattyń – 19%-ǵa jýyǵy – áıelder. Eger kvazımemlekettik sektor týraly aıtatyn bolsaq, onda iri kompanııalardyń dırektorlar keńesindegi áıelderdiń úlesi tek 7-10-%-dy quraıdy»,-dedi komıssııa múshesi.
Osy tusta statıstıkaǵa kóz salsaq, resmı statıstıka da spıker sózin dáleldeı túsetinin baıqaımyz. Máselen, pandemııaǵa deıin respýblıkada áıelderdiń 73,2%-ynda joǵary bilimi bar ekeni belgili bolǵan. Al erler arasynda bul kórsetkish 61,1%-dy quraǵan.
Ázıza Shójeevanyń pikirin genderlik teńdik boıynsha sarapshy Aıda Áljanova jalǵady. Ol «Dırektorlar keńesindegi genderlik ártúrlilik» taqyrybynda jazǵan kandıdattyq dıssertatsııasynyń nátıjelerimen bólisti. Mamannyń aıtýynsha, bizdiń qoǵamda áıelderdiń ekonomıka, saıasat, áleýmettik jáne basqa da salalarynda qoǵamnyń teń quqyly qatysýshysy retinde qabyldanbaýy (mızogınııa) sııaqty qubylys bar. «Osynyń saldarynan belgili bir stereotıpter qalyptasady. Máselen, qyzdar uıań, tynysh bolýy kerek, al uldar kerisinshe. ıAǵnı qoǵam er adamdarǵa kóbirek ruqsat berip, er adamdy kóbirek keshiredi. Mundaı taptaýryndar adamnyń ómirine teris áser etýi múmkin. Sonymen qosa áıelge onyń reprodýktıvti róli de áser etedi. Ol mektepte jáne ýnıversıtette qansha jerden jaqsy oqysa da, basqalar oǵan otbasyn qurý týraly aıtyp, jan-jaqtan qysym jasaı bastaıdy. JOO bitirgen bilimdi áıeldiń múmkindigi kóp, sony paıdalana bastaǵanda qoǵam oǵan turmysqa shyǵyp, bala kóterý keregin aıtady. Alaıda jumys pen otbasyn qatar alyp júrýge bolatyny jóninde óte sırek aıtylady. Mine, qazaqstandyq qoǵam osyndaı stereotıpterge toly»,-dedi Aıda Áljanova.
Onyń paıymynsha, osyndaı taptaýryndar saldarynan kvazımemlekettik sektor dırektorlar keńesindegi genderlik ártúrlilik ákeletin kóptegen artyqshylyqtan aıyrylady.
Osy tusta, elimizdegi joǵary bilim berý júıesiniń basshylyq deńgeıindegi áıelder men erlerdiń úlesine nazar aýdaraıyqshy. Áıelderdiń úlesi jeti jylda tek 8%-ǵa jýyqqa artqan. Tómendegi dıagrammadan áıelder sanynyń turaqsyz ekenin baıqaýǵa bolady, bir jyly artsa, kelesi jyly kemigen. Máselen, 2012 jyly 16%-dy qurasa, 2013 jyly – 15,6%-dy, 2014 jyly – 14,1%-dy, 2015 jyly – 14,4%-dy quraǵan. Al 2018 jyly ósim 20,5% bolǵan. Endi erlerdiń úlesine toqtalsaq, olardyń sany ár jyly ártúrli bolǵanymen, ıaǵnı bir tómendep, bir óskenimen, áıelderdiń sanynan áldeqaıda kóp. Osydan úsh jyl buryn joǵary bilim berý júıesindegi basshylyq deńgeıdegi erkekterdiń úlesi áıelderden úsh ese kóp bolǵan.
Álem elderindegi basshylyq qyzmettegi áıelder máselesi
Jalpy basshylyq qyzmettegi áıelder sanynyń az bolýy tek Qazaqstandaǵy másele emes, álemge ortaq problema. Máselen, BUU áıelder baǵdarlamasynyń mamany Dına Ámreshevanyń aıtýynsha, 2021 jyldyń sáýirindegi statıstıkaǵa sáıkes, álem boıynsha ulttyq zań shyǵarýshylardyń 25%-y, jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń 36%-y, mınıstrler kabınetiniń 21%-y – áıelder bolǵan. Álemdegi tek tórt el parlamentiniń kem degende 50%-y áıelderden turady. Sonymen qatar álemde barlyq parlamentarıılerdiń de 25%-y ǵana áıelder ekeni belgili bolǵan.
«2021 jylǵy 1 mamyrdaǵy jaǵdaı boıynsha, BUU-ǵa múshe 193 memlekettiń 23-iniń memleket nemese úkimet basshysy - áıel. Al 118 memlekette eshqashan áıel basshy bolmaǵan. BUU-nyń boljamyna sáıkes, qazirgideı damýmen 50/50 parıtetine 2063 jylǵa deıin qol jetkizilmeıdi. Al úkimet basshylary arasyndaǵa áıelder men erlerdiń 50/50 parıtetine 2150 jylǵa deıin qol jetkizý múmkin emes»,-dedi sarapshy.
«Ártúrlilik prıntsıpin basshylyqqa alý qajet»
Qazaq Independent Directors táýelsiz dırektorlar qaýymdastyǵynyń múshesi Larısa Melnıktiń aıtýynsha, kóptegen zertteýge sáıkes, dırektorlar keńesindegi, jetekshi jáne bas dırektor laýazymynda áıelderdiń bolýy kompanııalardyń jumysyn aıtarlyqtaı arttyrady. Sondyqtan kompanııanyń ishki saıasatyn ózgertip, dırektorlar keńesin jasaqtaý kezinde ártúrli jynysty, jasty, tájirıbeni eskerý kerek, ıaǵnı ártúrlilik prıntsıpin basshylyqqa alý qajet.
«Biz táýelsiz dırektorlardy irikteý tártibin usynyp otyrmyz. ıAǵnı jeke málimetterdi kórsetpeı, tek tájirıbesin, biliktiligin, bilimin kórsetý arqyly tańdaý jasaý. Bul irikteýden ótetin áıelderdiń sanyn aıtarlyqtaı arttyratynyn zertteýler kórsetip otyr. Kadr saıasatyn ózgertý qajet, biraq ol úshin árbir kompanııany taldaý, kompanııa ishindegi genderlik teńdikti baǵalaý, jaǵdaıdy ózgertý jáne jaqsartý úshin qandaı kedergiler bar ekenin túsiný mańyzdy»,-dep tolyqtyrdy sarapshy.
BCPD (Úzdiksiz kásibı damý bıýrosynyń) basshysy Elmıra Obrı Larısa Melnık kótergen máseleni rastap otyr. Onyń aıtýynsha, 2019 jyly Halyqaralyq eńbek uıymy álemniń 70 elindegi 13 kompanııany zerttegen. Sol kezde basshylyqtaǵy áıelderdiń úlesi 30%-dy quraıtyn kompanııalardyń aıtarlyqtaı tabysqa jetkeni belgili bolǵan.
«Atalǵan uıym áıelderdiń menedjer retindegi tıimdiligin tsıfrlar arqyly kórsetip otyr. Máselen, zertteý nátıjesi boıynsha, kompanııalardyń basym bóliginiń tabysy 15%-ǵa deıin ósken. Biz ádette operatıvti tıimdilikti qamtamasyz etý barysynda satylymdy 2-3%-ǵa deıin arttyrý úshin barymyzdy salamyz, al munda tek genderlik faktordyń arqasynda 15%-ǵa artqan. Basqarýda áıelderdiń bolýy shyǵarmashylyqqa, ınnovatsııaǵa oń áser etedi. Bul barlyǵymyzdyń qyzmet kórsetýshi kompanııa retinde umtylýymyz kerek dúnıe»,-dedi ol.
Qoryta kele, basshylyqtaǵy áıelder sanynyń az bolýy álemdik deńgeıdegi úrdis ekenin baıqaımyz. Bul bir on jyldyqta sheshimin tabatyn problemalardyń da qatarynan emes ekenin kórip otyrmyz. Dese de, genderlik teńdik jaǵdaıynda kompanııalardyń da, adamzattyń da utatyny sózsiz ekenin ǵylymı zertteýler kórsetip otyr.
