«Tólem kartasy men qolma-qol aqsha: qaısysy senimdi?» - baspasózge sholý
«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Salyqtyq raqymshylyq kásipkerlerdiń násibi bolýy tıis» atty maqala jarııalandy. Májilis Tóraǵasy Qabıbolla Jaqypovtyń jetekshiligimen ótken palatanyń keshegi jalpy otyrysynda salyq salý, oıyn bıznesi, turǵyn úı qatynastary máseleleri boıynsha keıbir zańnamalyq aktilerge ózgeristerdi kózdeıtin zań jobalary talqyǵa salyndy. Sondaı-aq, depýtattar birqatar halyqaralyq zańdyq qujattardy da qarady. Keıbir zańnamalyq aktilerge «salyq salý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn Ulttyq ekonomıka mınıstri Erbolat Dosaev baıandap berdi. Mınıstrdiń málimdeýinshe, atalǵan zań jobasynda 2014 jylǵy 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha tólenbegen ósimpuldardyń somalaryn esepten shyǵarýdy kózdeıtin, ósimpul men aıyppuldardan bosatý arqyly salyqtyq raqymshylyq júrgizý usynylyp otyr. Aýylsharýashylyq ónimderin óńdeýdi yntalandyrý maqsatynda óz ónimderin óńdeý kásiporyndaryna nemese mamandandyrylǵan servıstik-daıyndaý ortalyqtaryna ótkizgen jaǵdaıda, qosalqy jeke sharýashylyqtardyń tabystary jeke tabys salyǵyn tóleýden bosatylmaq. Zań jobasynda aýylsharýashylyq ónimderin QQS tólemeıtin uıymdardan satyp alǵan jaǵdaıda, servıstik-daıyndaý ortalyqtaryna QQS-ny sýbsıdııalaý máselesi de kórinis tapqan.
***
«Sońǵy jyldary jer jaıynda áńgime qozǵala qalsa, sheneýnik bitkenniń shekesinen shyp-shyp ter shyǵyp jerge qaraıtyn, sýdıa ataýlysynyń qabaǵy kirjıip, jelkesin qasıtyn ádeti paıda boldy. Esesine, el-jurt elirip shyǵyp, búkil bılikti qaralaı jóneletin «qasıet» taýyp aldy. Nege? Baıqasańyz, egemendik alǵan 23 jyldyń ishinde Qazaqstandaǵy jer qatynastarynyń rettelmegen, áli de tolyqqandy bir júıege túspegen tustary óte kóp. Sonyń saldarynan ákimderdiń bir jerdi birneshe azamatqa berýi, sottardyń daýlasýshylardyń aryzdarynyń astynda kómilýi tipten údep ketti. Budan bólek eleýsiz, esepsiz, eskerýsiz qalyp ketken telimder qanshama?! Eger esep júrgizse, aýmaǵy jóninen álemde 9-orynǵa taban tireıtin elimiz jerge qatysty daý-damaı jóninen 1-oryndy talassyz tartyp alady-aý. Osyndaı oralymsyzdyqtar tym asqynǵannan keıin Elbasy úsh jyl buryn Jer resýrstaryn basqarý komıtetine máseleniń túp-tamyryna deıin tekserý júrgizip, jappaı túgendep shyǵýdy tapsyrǵan edi. 2012 jyly bastalǵan jumys endi eki aıdan soń mejesine jetkeli tur. Sonymen, ázirge ne anyqtaldy?»,-dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Jemsaýlardy jarylqaǵan jerler-aı!..» atty maqalasynda. Búginde belgili bolǵan derekter men dáıektermen tanyssańyz, tańdanystan tańdaıyńyzdy tań atqanǵa deıin taqyldatýyńyz múmkin. Aıtalyq, atalǵan komıtet úsh jylǵa taıaý ýaqytta aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy 96 mln. gektarǵa túgendeý jumystaryn júrgizip, nátıjesinde 5 mln. gektar alqaptyń paıdasyz bosqa jatqanyn anyqtady.
Osy basylymda «Tólem kartasy men qolma-qol aqsha: qaısysy senimdi?» degen maqala berilgen. Batys elderinde naq aqshasyz tólem jasaý árbir azamattyń ómirine erkin engen. Taýar satyp alǵanda da, qyzmet túrin paıdalanǵanda da tólemdi nesıe kartasy arqyly jasaý olar úshin tańsyq emes. Eýropalyqtar men amerıkalyqtar kúnin nesıemen-aq kóre beredi. Al Qazaqstanda jaǵdaı ózgesheleý. Qarjy aınalymynyń bul segmenti sońǵy jyldary damýǵa baǵyt alǵanymen, otandastarymyz áli kúnge kartochkamen tóleýden góri, naq aqshamen esep aıyrysqandy jón sanaıdy. «Qazaqstandyq memlekettik jáne jeke áriptestik» ortalyǵynyń sarapshylary sońǵy zertteýlerinde osylaı dep tujyrymdaǵan.
Ulttyq banktiń derekterine júginsek, osy ýaqytqa deıin otandyq ekinshi deńgeıli bankter 17 mıllıonnan asa plastıkalyq kartalardy shyǵarǵan eken. Naryqty retteýshi uıymnyń málimetteri bul kartochkalardy ustaıtyn jandardyń qatary 14,2 mıllıondy quraıdy deıdi. ıAǵnı aldaǵy jylmen salystyrǵanda, tólem kartalarynyń sany da, ony ustaıtyn jandardyń qatary da kóbeıgen. Máselen, tólem kartalarynyń sany 20 paıyzǵa artypty. Olardyń ishinde eń kóp taralǵany - debettik kartalar sanalady. Jalpy úlesi 71,9 paıyzdy quraıdy. ıAǵnı bankomattardan naq aqshany qolǵa alýǵa arnalǵan kartalar. Bundaı kartalar esepshottaǵy qoljetimdi qajatty ǵana jaratýǵa múmkindik beredi jáne taýar, qyzmet qunyn tóleý úshin de paıdalanýǵa bolady. Al nesıe kartalary banktiń aldynda belgilengen lımıt kóleminde qaryzǵa kirýge múmkindik beredi.
*** «Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «Krovavye ýzy» degen materıal basylǵan. Shymkentte inisi týǵan ápkesin óltirip, onyń denesin qoqys konteınerine laqtyryp jibergen. Polıtsııa aqparaty boıynsha qylmys paıdakúnemdik maqsatta jasalǵan. Shildeniń aıaǵynda polıtsııaǵa qalalyq qoqys tastaıyn jerde qyzdyń denesi salynǵan sómke tabylǵandyǵy habarlandy. Birneshe apta tekseristen keıin tártip saqshylary bul qyzdyń kim ekenin anyqtady. Ol uzaq ýaqyt shetelde ómir súrgen Shymkenttiń 21 jasar turǵyny bolyp shyqty. Jınaqtalǵan aıǵaqtarǵa taldaý jasalǵannan keıin polıtseıler qylmyskerdiń izine tústi. Belgili bolǵandaı, qylmysty qyzdyń 19 jasar inisi jasaǵan. Olar aqsha úshin ózara janjaldasyp qalǵan kórinedi.
