«Toqaevty túsindim. Oǵan senýge bolady» - Jurt kóńilinen shyqqan Joldaý
«Búgin kúndelikti jumys barysynda 30-40 adammen ushyrasqan shyǵarmyn. Іshinde áriptes te, óńirden kelgen zııaly da, shákirt-jastar da bar. Báriniń júzinen, nıetinen senim men jigerdi baıqadym. Kezdeskender: «Toqaevtyń sózin tyńdadyq. Prezıdent jaqsy aıtty. Jurt rıza!»- deıdi. Pikirdiń bári osyǵan uqsas. «Endi ne bolady?» dep, saryýaıymǵa salynyp júretin egdeleý kórshimniń ózi bylaı bir qaıyrdy: «Toqaevty túsindim. Oǵan senýge bolady!». Munyń bári - beıresmı, adamı sózder men pikirler. Biraq seń Qazaq elińniń baıandylyǵyna qaraı qozǵalǵanyn kórsetetin ómirlik derekter...
Memleket basshysy Joldaýynda qańtar qasiretiniń sebep-saldarynan bólek eldiń búgingi hám aldaǵy saıası jáne áleýmettik taǵdyry sóz etildi. Aıtylǵan 10 baǵdardaǵy usynys ta ómirdiń qaınaýynan, tirshiliktiń ózeginen alynǵan. Saıası júıe, sonyń ishinde Prezıdent ókilettiligi, Parlament tegeýrini, Úkimet kásibıligi, Saılaý júıesindegi ózgerister, Sot pen quqyq isterindegi joǵary talap, BAQ pen azamattyq qoǵam jańǵyrýy, Partııa qurylysy, Óńirler serpilisi t.b. qadaý-qadaý ózekti máselerdiń sheshý tetigi kórsetildi. Iá, qordalanǵan zárýlikti, túıindi tarqatýdyń joly da, jóni de bar. Birinshiden, ony zertteý kerek. Ekinshiden, ony sheshýdiń ońtaıly tásilin usyna bilý kerek. Qasym-Jomart Kemeluly bul máselede kásibı mamandarǵa ıek artatyny baıqalady. Halyq aıtatyn «basshydaǵy qyryq adamnyń aqyly» - osy. Adamyn tap, maman mıyna salmaq sal, sonan soń pátýasyn aıt!
Prezıdent Joldaýdyń kirispesinde de, qorytyndysynda da halyq, el, Táýelsizdik múddesiniń ózinen, quzyretinen bıik turatynyn málimdedi. Bul - jaýapkershiliktiń sózi. Bálkim El basshysy antynyń jańǵyryǵy.
Qarapaıym adamı qasıet bıik memleketshil qasıetti quraıdy. El basshysynyń «Prezıdentke týys adamdar joǵary laýazymdy bılikte bolmaýy kerek» nemese «Prezıdent jáne laýazymdy tulǵalar bılikke jetkende bir ǵana partııanyń múshesi bola almaıdy» degenge saıatyn usynystaryn halyq alaqaılap qabyldaǵany anyq. Sondaı-aq Parlamenttegi Qazaqstan halyqtary Assambleıasynyń ornyn shaqtaý men depýtattyqqa úmitkerlerdiń bir bóligi majorıtarlyq jolmen kelýge qatysty usynysy da óte ózekti estildi. Básekeniń aty - báseke. Saılaý máresiniń de soqpaǵy taqtaıdaı tegis bolmaıdy. Sonymen birge halqymyzdy jurtta qalǵandaı kúıdegi Semeı, Jezqazǵan t.b. keshe oblys bolǵan ólkelerdiń taǵdyry men Almaty óńiri turǵyndarynyń asa tyǵyzdyǵy tolǵandyratyn. Q.K.Toqaev osy túıindi de sheshti. El kartasynda Abaı, Ulytaý, Jetisý oblystary men D.Qonaev qalasynyń tańbalanatyn kúni de alys emes. «Óshken jandy» degen osy bolsa kerek.
Prezıdent Joldaýy eki úlken baǵdardaǵy is-sharalar keshenin aıqyndady: 1) Eldi jańartýdaǵy ońtaıly saıası-qurylymdyq ózgerister. 2) Halyqty ortaq maqsatqa jumyldyrýdaǵy memleketshil ıdeologııalyq jumystar.
Qarapaıym tilmen aıtsaq, «bardy uqsatý, kemdi tolyqtyrý» bolyp shyǵady. Eń bastysy, ásire uransyz, keýde soqpaı, maqtanshaqtyqqa urynbaı áleýmettiń júgin arqalaýdyń abyroıly, saýapty joly. Bul senim men jigerdi bekemdeıdi. Jolymyz baıandy, tilegimiz baıypty bolsyn!»