TMU Qazaqstanǵa ekonomıkany damytyp, shıkizat bazasy bolyp qalýdan qutylýǵa jol ashady - sarapshy
Astanada 3 qarashada Túrki memleketteri uıymynyń (TMU) onynshy sammıti ótedi. QR Syrtqy ister mınıstrligi janyndaǵy Syrtqy saıası zertteýler ınstıtýty Taldaý jáne boljamdaý tobynyń basshysy Ámir Bashbaev Kazinfrom agenttiginiń sarapshysyna Qazaqstan úshin bul uıym qandaı ról oınaıtyny jóninde aıtyp berdi. .
- Ámir Qarbozuly, 3 qarashada Astanada TMU onynshy mereıtoılyq sammıti ótedi. Qurylǵanyna 14 jyl bolǵan bul uıym Ortalyq Azııa men Qazaqstan úshin qandaı ról oınady?
- TMU-nyń Túrki keńesinen Túrki memleketteri uıymyna deıin ınstıtýtsıonaldyq qalyptasýy (2021 jylǵy 12 qarashada Ystanbulda ótken Túrki tildes elderdiń yntymaqtastyq keńesiniń sammıtinde Túrki keńesiniń ataýy Túrki memleketteriniń uıymy bolyp ózgertildi – red.), odan keıin «Túrki áleminiń keleshegi – 2040» syndy strategııalyq qujattardyń jáne ony iske asyrýdyń jol kartalarynyń qabyldanýy – bunyń bári Túrki memleketteri uıymynyń qyzmetin ártaraptandyrýǵa kúshti serpin berdi.
Buryn bul uıym ókilderi ózekti máselelerdi talqylaıtyn dıalog alańy ǵana bolatyn. 14 jylda jınaqtalǵan sınergııa kúshti serpin berip, qazir uıym qadam-qadammen damyp keledi. Mereıtoılyq onynshy sammıt qarsańynda TMU saýda-ekonomıkalyq yqpaldastyqqa múddeli memleketterdiń odaǵyna aınalyp otyr. Búginde TMU qatysýshy elderdiń ishki taýar aınalymy $27 mlrd jetip jyǵylady. Bul - qomaqty san. 2021 jyly bul kórsetkish $21 mlrd kóleminde bolatyn.
Álemde halyqaralyq qatynastar qubylyp turǵan kezeńde saýda-ekonomıkalyq salaǵa ekpin túsirý ózekti bolyp otyr. Osy oraıda energetıkalyq faktor mańyzdy ról atqarady. Osy salada qýatty yqpaldastyq qalyptasyp keledi. Ortalyq Azııa elderi - Qazaqstan, Túrikmenstan, Ázerbaıjanda iri munaı jáne gaz qorlary bar, al uıymnyń jetekshi eli Túrkııa Eýropa men Taıaý Shyǵys aımaǵy úshin energetıkalyq habqa aınalýdy kózdeıdi. Sondyqtan uıym aıasyndaǵy yntymaqtastyq belsendi júrip jatyr.
Sondaı-aq osy yqpaldastyq sheńberinde Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty (THKB) nemese Orta dálizdiń máni erekshe.
Odan bólek, Qytaı Qyrǵyzstan, Ózbekstan jáne Túrikmenstan arqyly jańa balama baǵyt salmaqshy. Ázirshe bul joba kúıinde. Eger Ońtústik Kavkazda Nahchyvan arqyly Túrkııaǵa tikeleı shyǵýǵa bolatyn Zangezýr dálizi ashylsa, TMU barlyq qatysýshylary ortaq kólik dálizine qol jetkize alady. Osylaısha Ortalyq Azııa men Ońtústik Kavkaz, Ońtústik Kavkaz ben Túrkııa baılanysady, ol jaqtan Eýropaǵa tikeleı shyǵýǵa múmkindik týady. Bunyń bári TMU elderiniń taýar aınalymyn eselep arttyrýǵa jol ashpaq.
- Qazaqstan TMU-da qandaı ról atqarady?
- Qazaqstan TMU aıasynda mádenı-gýmanıtarlyq, bilim berý syndy yntymaqtastyqtyń barlyq salalarynda dástúrli túrde belsendi ról atqarady. Bilim salasyna keler bolsaq, munda elimizdiń róli aıryqsha – Túrki akademııasynda túrki elderine ortaq álipbı jasaý jumysy jalǵasýda. Sonymen birge ortaq tarıh, geografııa jáne ádebıet oqýlyqtary ázirlenip jatyr. Osynyń arqasynda keleshek urpaqtarymyz «bir tilde» sóılese alady. Bul túrki halyqtarynyń jaqyndasýynyń mańyzdy faktory bolmaq.
Qazaqstannyń uıymdaǵy róli jaıly áńgimeni jalǵastyra bersek, 2023 jylǵy aqpanda Túrkııada bolǵan joıqyn zilzala túrki elderiniń yntymaǵyn is júzinde kórsetetin syndarly sát boldy. Qazaqstan alǵashqylardyń biri bolyp túrik halqyna gýmanıtarlyq kómek jiberdi.
Alaıda, joǵaryda atap ótkenimdeı qazir yntymaqtastyq tek mádenı-gýmanıtarlyq qatynastarǵa negizdelmeıdi, saýda-ekonomıkalyq yqpaldastyq tez qarqynmen damyp keledi. Buǵan Qazaqstannyń qosyp otyrǵan úlesi de bar.
- Sizdiń pikirińizshe, mereıtoılyq sammıtte qandaı máseleler talqylanýy múmkin?
- Birinshiden, mereıtoılyq sammıt bolǵandyqtan qol jetken nátıjelerdiń qorytyndysy shyǵarylýy kerek, sondaı-aq uıymdy budan ári damytý sharalary talqylanady. Máselen, qazir «Túrki áleminiń keleshegi – 2040» aıasynda júk kólikterin shekteýsiz júrgizý máselesi qaralyp jatyr.
Jýyrda bolǵan qasiret demekshi (Túrkııada bolǵan joıqyn jer silkinisi – red.), aldaǵy sammıtte qaralýy tıis qujattardyń biri – TMU aıasynda azamattyq qorǵaý tetigin qurý. Onyń ishinde tótenshe jaǵdaılar kezinde jedel áreket etýge múmkindik beretin normatıvtik-quqyqtyq negizdemelerdi qabyldaý da bar. Sońǵy jyldary, ókinishke qaraı, klımattyń ózgerýine de baılanysty ondaı oqıǵalar sany kóbeıip keledi.
- Uıymnyń bolashaǵy qandaı bolady dep oılaısyz?
- Qol qoıylǵan qujattarǵa qarasaq, 2040 jylǵa qaraı TMU ekonomıkalyq jaǵynan myqty ári damyǵan uıymǵa aınalýy tıis. Ol kezeńge deıin taýar, qyzmet, kapıtal jáne jumys kúshiniń erkin qozǵalysy syndy TMU qyzmetiniń 4 basty qaǵıdaty iske qosylýy úshin barlyq normatıvtik-quqyqtyq negizdemeler qurylyp bitýi kerek. Bul, birinshiden, múshe elderdiń ekonomıkasyn kóterýge múmkindik beredi. Ekinshiden, tehnologııalyq qatynastar áleminde shıkizat bazasy bolyp qalmaýǵa jol ashady.
Taǵy bir máselege toqtalǵym keledi. Majarstan qazir TMU-da baqylaýshy el mártebesine ıe. Osy eldiń búgingi basshylyǵy «túrki áleminiń ajyramas bóligimiz» degen ustanym bildirip júr ári majar elin Túrki memleketteri uıymy úshin «Eýropaǵa tereze» retinde qarastyrýǵa bolady. Eýroodaq múshesiniń TMU baqylaýshy eli bolýy - jaqsy faktor. Ortalyq Azııa elderi, Ázerbaıjan jáne Túrkııamen birlesip, baqylaýshy el Majarstannyń kómegimen bolashaqta múshe elderdiń ekonomıkalyq, qarjy, kólik, ınvestıtsııalyq áleýetin biriktiretin TMU-ny óńirlik ortalyqqa aınaldyrý úshin jaqsy sınergııaǵa jol ashyp otyr.
- Áńgimeńizge raqmet!
