TMD elderindegi JІÓ qurylymynda qyzmet kórsetý úlesi qandaı
ASTANA. KAZINFORM – Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda «Kórsetiletin qyzmetterdiń erkin saýdasy, ınvestıtsııalar qurý, qyzmeti jáne olardy júzege asyrý týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» Zańy qabyldandy.
- Kelisimniń negizgi maqsaty - TMD-ǵa múshe elderdiń kórsetiletin qyzmetteriniń erkin saýda aımaǵyn qalyptastyrý. Qyzmet kórsetý salasy jahandyq ekonomıkalyq ósýdiń eń úzdik draıveri. Damyǵan elderde dúnıejúzilik jalpy ishki ónimniń shamamen 70 paıyzyn jáne damýshy elderde 50 paıyzyn qyzmetter quraıdy. Qazaqstannyń jalpy ishki ónim qurylymynda qyzmet kórsetý úlesi 50 paıyzdan astam, al TMD elderinde bul kórsetkish 40 jáne 60 paıyz aralyǵynda. Qazir jahandyq jalpy ishki ónimdegi qyzmet kórsetý úles ósip jatyr. Zamanaýı tehnologııalardyń qarqyndy damýy aıasynda bul tendentsııa tek qana qarqyn alady. Sondyqtan biz úshin qyzmet saýdasyna erekshe kóńil bólý mańyzdy, - dedi QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Arman Shaqqalıev.
Onyń aıtýynsha, kelisim TMD-ǵa múshe memleketterdiń qyzmet berýshileri úshin seriktester naryǵynda neǵurlym tıimdi sharttar usyný týraly mindettemelerdi bekitýge múmkindik beredi. Sonymen qatar, TMD keńistiginde neǵurlym qolaıly ınvestıtsııalyq ahýaldy qurady. Qazaqstannyń TMD elderimen kórsetiletin qyzmetteriniń saýdasy 2024 jyldyń 9 aıynda 3,2 mlrd AQSh dollary boldy. Bul rette eksporttyq qyzmet kórsetý 1,61 mlrd dollarǵa jetti. Onyń ishinde iskerlik, kólik, telekommýnıkatsııalyq, ekologııalyq, qarjylyq jáne bilim berý, qurylys jáne týrızm sııaqty qyzmet salalarynda kepildik beredi. Al TMD elderinen kelgen telekommýnıkatsııa, kompıýterlik jáne aqparattyq qyzmet, týrıstik, tehnıkalyq baǵytta ımporttyq qyzmet kórsetý 1,59 mlrd AQSh dollaryn qurady.
- Sonymen qatar, kelisimde halyqaralyq tájirıbege sáıkes, ınvestorlardyń múddesin qorǵaýdyń joǵary deńgeıi eskerilgen. TMD elderinen Qazaqstan Respýblıkasyna tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardyń jalpy aǵyny byltyrǵy 9 aıda 2,8 mlrd AQSh dollaryn qurady. Qujatqa Qazaqstannyń memlekettik satyp alý, jer máseleleri, jer qoınaýyn paıdalaný, tabıǵı monopolııalar, jańartylatyn energııa kózderin retteý sııaqty máseleleri jatpaıdy. Kelisimdi ratıfıkatsııalaý TMD memleketteriniń saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyǵyn keńeıtýge, kórsetiletin otandyq qyzmetter eksportyn yntalandyrýǵa, qazaqstandyq kásiporyndar TMD-da óz fılıaldardyń ashý kezinde, qolaıly jaǵdaı jáne ózara ınvestıtsııalardy tartýǵa múmkindik beredi, - dedi mınıstr.
Aıta keteıik, 28 sáýirde Ózbekstan astanasynda TMD Ekonomıkalyq keńesiniń otyrysy ótedi.