TMD arasynda adamdardy izdestirý týraly shart qabyldandy - Parlament
Atalǵan zań qylmysqa qarsy kúrestiń birlesken sharalarynyń memleketaralyq baǵdarlamasyna sáıkes ázirlengen. Bul kelisimge Túrkimenstan men Ýkraınadan basqa TMD-ǵa qatysýshy 9 memleket basshysy Máskeýde 2010 jyly qol qoıǵan bolatyn. Sonyń ishinde bul kelisim qazir Ázirbaıjan, Belarýs, Qyrǵyzstan, Moldova, Ózbekstan elderinde kúshine engen. Jalpy, kelisim boıynsha qylmyskerlerdi birlesken jedel-izdestirý sharalary, suraý salýlar tártibi, izdeýde júrgender týraly aqparattar almasý tártipteri qaralady. Budan bólek, qujat aıasynda memleketaralyq izdestirýdiń ortalyqtandyrylǵan aqparattyq keńistigin qurý kózdeledi. Al kelisimdi qabyldaý qylmysqa qarsy kúreste memleketaralyq yntymaqtastyqty arttyra túsedi. Toqtala ketetin jaıt, qujattaǵy talaptar azamattardyń erekshe sanatyna baılanysty qoldanylady. Іzdeý tergeý oryndarynan, sottan boı tasalap júrgen jáne qylmystyq jazasyn óteýden jaltaryp júrgen tulǵalarǵa jarııalanady. Kelisimge sáıkes, aryz boıynsha sot sheshimin oryndaýdan jaltaryp júrgen adamdarǵa da, habarsyz ketken, bolmasa týystarynan kóz jazyp qalǵan azamattarǵa da, sondaı-aq ózi týraly málimet berýge qabiletsiz bolsa, azamattyń tulǵasyn anyqtaý maqsatynda da izdeý salynady. Budan bólek, kelisimge sáıkes, suraýdy oryndaý keıinge shegerilýi múmkin. Sonymen qatar, suraý saldyrǵan tarap bul olardyń múddesine sáıkes kelmeıdi dep eseptese, eger bul olardyń ulttyq zańnamasyna nemese halyqaralyq mindettemelerge qaıshy kelse, múldem bas tartylýy múmkin.
Shartty bekitý TMD qatysýshy memleketterdiń yntymaqtastyǵy úshin quqyqtyq negizder qurýǵa, memleketaralyq izdeýdegi adamdar boıynsha jedel aqparat almasýdy qamtamasyz etýge septigin tıgizedi.